Vikipeedia

Roman Abramovitš (oligarh)

Roman Arkadjevitš Abramovitš (vene keeles Роман Аркадьевич Абрамович, sündinud 24. oktoobril 1966 Saraatovis) on juudi rahvusest Venemaa oligarh.

Ta on üks rikkamaid Venemaa inimesi: 2024. aastal hindas Forbes tema varanduse suuruseks 9,7 miljardit dollarit. Abramovitš elas kuni 2022. aastani põhiliselt Londonis.

Elulugu muuda

Tema ema Irina (1939−1967) oli muusikaõpetaja, kes suri, kui Roman oli aastane. Tema juudi päritolu isa Aaron Abramovitš Leibovitš (1937–1969) töötas Komi ANSV rahvamajandusnõukogus ja suri, kui Roman oli kolmeaastane. Kasvas üles sugulaste juures Komimaal.

1974. aastal kolis Moskvasse oma teise onu Abram Abramovitši juurde. 1983. aastal lõpetas Moskva 232. keskkooli ja astus Komi ANSVs asuva Uhta Tööstusinstituudi metsandusteaduskonda.

Alustas äritegevust aastatel 1984-1986 Nõukogude armees teenides. Varastas koos kaaslastega sõjaväeautodest bensiini, mida müüs poole hinnaga edasi.[1] 1987–1989 oli Mosspetsmontaži usaldusühingu SU-122 mehaanik.

1980. aastate lõpul asutas kooperatiivi "Ujut", mis valmistas plastikust mänguasju. Õppis Moskva Nafta- ja Gaasiinstituudis, seejärel kauples Šveitsi kaubandusettevõtte Runicom toodetega.[2]

1991-1993 juhtis väikefirmat "AVK", mis tegeles kaubandus- ja vahendustegevusega, sealhulgas naftasaaduste edasimüügiga. 1992. aastal viibis vahi all kahtlustatuna riigile kuuluvast Uhta naftatöötlemistehasest 55 tsisterni diislikütuse varguses. 1993. aastal asutas ettevõtte "Mekong", mis müüs Nojabrskist pärit naftat. Seal kohtus ta Boriss Berezovskiga.[3]

1995. aastal asutas koos Boriss Berezovskiga naftafirma Sibneft. Venemaa kommunismi tagasipöördumise võimalikkuse vastu pakkus Berezovski tollasele presidendile Boriss Jeltsinile välja Abramovitši idee: ühendada toornaftatootja rafineerimistehasega ning anda laienenud äri juhtimine Abramovitšile ja Berezovskile. Vastutasuks kasutaks Berezovski uue naftafirma tulusid Jeltsini-meelse propaganda edastamiseks telejaama ORT rahastamisel. Jeltsin allkirjastas Sibnefti asutamise augustis 1995.[4] Kaheetapilise protsessi käigus ostsid Abramovitš ja Berezovski vaid 200 miljoni dollari eest ettevõtte, mille väärtus oli hiljem 13 miljardit dollarit. Ettevõtte kiiresti kasvav väärtus pani paljud vaatlejad tagantjärele arvama, et ettevõtte tegelik maksumus oleks pidanud olema miljardites dollarites (müügi ajal oli selle väärtus 2,7 miljardit USA dollarit). 2000. aastal müüs Berezovski oma osaluse Sibneftis 1,3 miljardi naela eest Abramovitšile. Sibneft müüdi 2005. aasta septembris 13 miljardi dollari eest Vene riigi kontrolli all olevale Gazpromile.[5]

Detsembris 1999 valiti Tšukotka ringkonnast Venemaa Riigiduumasse. 2000. aastal lõpetas Venemaa Riikliku Justiitsülikooli Moskvas. 2000. aasta lõpus valiti 90 % toetusega Tšukotka kuberneriks. Jaanuaris 2001 loobus oma Riigiduuma saadiku mandaadist kuberneri ameti kasuks. On enda sõnul saatnud Tšukotkale 18 miljoni dollari suuruses abi (riideid, toitu, medikamente), tema toel on 3000 sealset elanikku käinud Musta mere ääres puhkamas.[6] Pärast korduvaid palveid president Vladimir Putinile vabastada end kuberneri kohustest rahuldas Abramovitši soovi 2008. aasta juulis uus president Dmitri Medvedev. Samal aastal valiti Abramovitš Tšuktši autonoomse ringkonna duumasse. Ajavahemikul 2000–2006 tõusid keskmised palgad Tšukotkas umbes 165 USA dollarilt (117 eurot) kuus 2000. aastal 826 USA dollarini (588 eurot) kuus 2006. aastal.[7] 2009–2013 annetas Abramovitš koolide, haiglate ja infrastruktuuri ehitamiseks Tšukotkasse rohkem kui 2,5 miljardit USA dollarit.[8]

2003. aasta juunis omandas ta Londonis asuva jalgpalliklubi Chelsea FC. Tema Chelsea FC ostu on kirjeldatud kui "ajaloo odavaimat kindlustuspoliisi", et kui Kreml peaks tema vastu pöörduma, ei julgeks ükski Briti peaminister kunagi riskida teda riigist välja saata, et sattud paljude Chelsea klubi fännide viha alla.[9] 26. veebruaril 2022, Vene-Ukraina sõja ajal, andis Abramovitš klubi "hooldamise" üle Chelsea heategevusfondile.[10] 2. märtsil 2022 tegi ta ametliku avalduse, milles kinnitas, et müüb klubi Ukrainas valitseva olukorra tõttu.[11] 10. märtsll 2022 külmutati tema Ühendkuningriigis asuvad varad.[12] 12. märtsil 2022 diskvalifitseeris Premier League Abramovitši Chelsea direktori ametikohalt.[13] Mais 2022 müüdi Chelsea FC ligi 5 miljardi dollari eest maha, kuid Abramovitš ei saanud müügist tulu.[14]

2006. aastal ostis ta osaluse Venemaa suurimas terasevalmistajast Evraz Group. 2012. aastal omandas 22 % maailma suurima nikli- ja kooblatitootja Norilsk Nickel aktsiatest.[15] 23. veebruaril 2007 müüs Ungari valitsus võlgades vaevelnud riikliku lennufirma Malév 12 miljoni krooni eest konsortsiumile AirBridge, mis kuulus Abramovitšile.[16]

25. aprillil 2005 avaldas ajakiri "Forbes" Venemaa rikkaimate eraisikute nimekirja. Abramovitš tunnistati 14,7 miljardi dollari suuruse varandusega (seda on üle poolteise Eesti riigieelarve) Venemaa rikkaimaks inimeseks. Tema varandus oli enam kui poole suurem teisel kohal oleva Vladimir Lissini varandusest.[17]10. veebruaril 2007 avaldas Venemaa majandusajakiri Finans Venemaa rikaste nimekirja, mille järgi Venemaa rikkaimaks inimeseks tõusis Abramovitši asemele Deripaska. Vara oli neil vastavalt 21 ja 21,2 miljardit USA dollarit (252 ja 254 miljardit krooni, mis ületab enam kui kahekordselt Eesti riigieelarve).[18] Ajakirja "Forbes" andmetel oli tal 2021 varandust 14,5 miljardit dollarit, mis kukkus 2022. aastal 6,9 miljardi dollarini. 2024. aastal oli ta 9,7 miljardiga maailma miljardäride hulgas 237. kohal.[19]

Veebruari alguses 2022, kolm nädalat enne Venemaa kallaletungi Ukrainale 24. veebruaril 2022, kandis ta 4 miljardi dollari eest oma vara oma laste nimele.[20]

Suhted Venemaa võimuladvikuga muuda

Ta rahastas 1996. aasta Venemaa presidendivalimistel Boriss Jeltsini valimiskampaaniat. Samal aastal kutsus Jeltsin ta Kremlisse elama.[21] Ta oli esimene inimene, kes soovitas Jeltsinile oma järglasena Vladimir Putinit.[22] Kui Putin 1999. aastal peaministrina formeeris oma valitsuskabinetti, intervjueeris Abramovitš kõiki kandidaate enne nende ametisse nimetamist.[23] 2007. aastal soovitas ta Putinile tema ametijärglasena Dmitri Medvedevit.[24] Kremlis kutsutakse teda "härra A-ks."[25] [26] Tema biograaf Luke Harding on märkinud, et Putini ja Abramovitši suhe ei ole lihtsalt lähedane, vaid sarnane isa ja poja suhtega.[27]

Ukraina sõda ja sanktsioonid muuda

Päev pärast Venemaa sissetungi 2022. aastal Ukrainasse temaga ühendust Ukraina magnaadid ja palusid tal tegutseda mitteametliku saadikuna Putini juures.[28] Abramovitš mängis võtmerolli viie venelaste käes vangis olnud briti päritolu sõjavangi vabastamisel. Ta osales läbirääkimistel humanitaarabikoridoride üle Mariupolist ja teistest Vene armee poolt piiratud linnadest.[29]

Ta on üks Venemaa oligarhidest, kes on nimetatud USA vastaste vastu võitlemise seaduses CAATSA, mille president Donald Trump allkirjastas 2. augustil 2017. aastal (nimekirja avaldas USA rahandusministeerium 29. jaanuaril 2018).[30]

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal kehtestas Ühendkuningriik talle 10. märtsil 2022 sanktsioonid.[31] Tema Ühendkuningriigis olevad varad külmutati ja talle kehtestati reisikeeld. Briti valitsus ütles, et sanktsioonid olid vastuseks Abramovitši sidemetele Kremliga ning Abramovitši kontrolli all olevad ettevõtted võivad toota terast, mida kasutatakse ta,nkide tootmiseks, millega Venemaa ründab Ukrainat.[32] 10. märtsil 2022 kehtestas talle sanktsioonid Kanada,[33] 14. märtsil 2022 Austraalia,[34] 15. märtsil 2022 Euroopa Liit,[35] 16. märtsil 2022 Šveits,[36] 4. aprillil 2022 Uus-Meremaa,[37] 19. novembril 2022 Ukraina.[38] 20. detsembril 2023 lükkas Euroopa Liidu Kohus tagasi tema hagi oma sanktsioonide kõrvaldamiseks.[39]

Pärast Inglismaalt lahkumist elab ta Türgis Istanbulis 20 miljonit Inglise naela maksvas häärberis.[40]

Isiklikku muuda

Roman Abramovitš on olnud kaks korda abielus. Tal on teise abikaasaga viis last ning üks väljaspool abielu sündinud laps.

Mais 2018 sai ta Iisraeli ja aprillis 2021 Portugali kodakondsuse.[41][42]

Viited muuda

  1. ↑ https://web.archive.org/web/20110821073900/http://english.pravda.ru/society/stories/07-11-2007/100351-abramovich-0/
  2. ↑ https://www.pbs.org/frontlineworld/stories/moscow/abramovich.html
  3. ↑ https://www.kp.ru/daily/24124.4/345791/
  4. ↑ https://www.theguardian.com/world/2022/mar/21/roman-abramovich-billionaire-oligarch-money-russia-chelsea
  5. ↑ https://web.archive.org/web/20101220221927/http://www.bmivoyager.com/2008/10/28/he-was-the-penniless-orphan/
  6. ↑ https://www.kp.ru/daily/24124.4/345791/
  7. ↑ https://www.independent.co.uk/news/world/europe/abramovich-quits-job-in-siberia-to-spend-more-time-on-western-front-860003.html
  8. ↑ https://www.bloomberg.com/news/articles/2013-04-23/most-charitable-russian-abramovich-leads-billionaires?leadSource=uverify%20wall
  9. ↑ https://web.archive.org/web/20101220221927/http://www.bmivoyager.com/2008/10/28/he-was-the-penniless-orphan/
  10. ↑ https://www.theguardian.com/football/2022/feb/26/abramovich-hands-stewardship-and-care-of-chelsea-to-charitable-foundation
  11. ↑ https://www.chelseafc.com/en/news/article/statement-from-roman-abramovich
  12. ↑ https://www.gov.uk/government/news/abramovich-and-deripaska-among-seven-oligarchs-targeted-in-estimated-15bn-sanction-hit
  13. ↑ https://www.bbc.com/sport/football/60720343
  14. ↑ https://www.forbes.com/profile/roman-abramovich/?list=billionaires&sh=14b84b7e134a
  15. ↑ https://web.archive.org/web/20121206210800/http://www.gazeta.ru/business/2012/12/04/4878037.shtml
  16. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 304
  17. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 314
  18. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 303
  19. ↑ https://www.forbes.com/profile/roman-abramovich/?list=billionaires&sh=14b84b7e134a
  20. ↑ https://www.theguardian.com/world/2023/jan/06/roman-abramovich-trusts-transfer-leak-russia-sanctions?CMP=Share_iOSApp_Other
  21. ↑ https://www.theguardian.com/world/2004/may/08/russia.football
  22. ↑ Sakwa, Richard (2011). The Crisis of Russian Democracy: The Dual State, Factionalism and the Medvedev Succession. Cambridge University Press.
  23. ↑ Midgley, Dominic; Hutchins, Chris (3 May 2005). Abramovich: The Billionaire from Nowhere. Harper Collins Willow.
  24. ↑ Sakwa, Richard (2011). The Crisis of Russian Democracy: The Dual State, Factionalism and the Medvedev Succession. Cambridge University Press.
  25. ↑ https://www.theguardian.com/world/2006/dec/24/sport.football
  26. ↑ https://www.mirror.co.uk/news/uk-news/roman-abramovich-revealed-the-dangerous-world-89764
  27. ↑ https://www.washingtonexaminer.com/opinion/1341195/come-to-america-to-write-about-roman-abramovich/
  28. ↑ https://www.wsj.com/articles/roman-abramovich-putin-ukraine-war-envoy-11648823720
  29. ↑ https://www.telegraph.co.uk/world-news/2022/09/22/british-freedom-fighter-freed-prisoner-swap-hailed-ukrainian/
  30. ↑ https://assets.bwbx.io/documents/users/iqjWHBFdfxIU/rJRW6xrdtLJE/v0
  31. ↑ https://www.bbc.com/news/uk-politics-60690362
  32. ↑ https://www.telegraph.co.uk/politics/2022/03/10/roman-abramovich-accused-destabilising-ukraine-supplying-steel/
  33. ↑ https://www.cbc.ca/news/politics/canada-ukraine-russia-abramovich-sanctions-1.6381180
  34. ↑ https://www.foreignminister.gov.au/minister/marise-payne/media-release/australia-joins-uk-and-us-sanctioning-key-russian-oligarchs
  35. ↑ https://www.theguardian.com/world/2022/mar/15/eu-roman-abramovich-sanctions-russia-tv-protester
  36. ↑ https://www.swissinfo.ch/eng/politics/swiss-extend-blacklist-over-russia-s-invasion-of-ukraine/47437380
  37. ↑ https://www.nzherald.co.nz/nz/russia-ukraine-war-new-zealand-adds-chelsea-fc-owner-to-sanctions-list/XX2FSRJQCOUELG7E3LJXZ2PAZQ/
  38. ↑ https://www.president.gov.ua/documents/7272022-44485
  39. ↑ https://www.yahoo.com/news/russian-billionaire-abramovich-fails-overturn-132700205.html
  40. ↑ https://www.dailymail.co.uk/sport/football/article-12193155/Inside-ex-Chelsea-owner-Roman-Abramovichs-secret-new-life-Istanbul.html
  41. ↑ https://www.telegraph.co.uk/news/2018/05/28/roman-abramovich-becomes-israeli-citizen-month-uk-visa-delayed/
  42. ↑ https://www.reuters.com/lifestyle/sports/chelsea-owner-abramovich-gets-portuguese-citizenship-2021-12-18/

Viitamistõrge: Rühma "" <references>-siltide vahel oleval <ref>-sildil nimega "BBC_2022-03-10" puudub sisu.

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Roman_Abramovitš_(oligarh)&oldid=6656053"