Roheline raamatupidamine

Roheline raamatupidamine (inglise keeles green accounting) on paralleelselt finantsarvestusega ka ettevõtte keskkonnakulude ja -tulude jälgimine. Rohelise raamatupidamise mõiste võttis 1980. aastatel kasutusele majandusprofessor Peter Wood ning sellel on kaks peamist eesmärki: loodusressursside ning saasteainete emissioonide arvestus (rohemajandus) ning keskkonnahoidliku arvepidamise korraldamine. Viimase alla kuulub paberivaba raamatupidamise korraldamine kui üks võimalikke efektiivsuse suurendamise viise.[1]

Keskkonnaressursside arvestuse ja analüüsi abil on võimalik teha juhtimisotsuseid, mis aitavad kaasa ettevõtte arengule. Roheline raamatupidamine on siiani suuresti vabatahtlik ja auditeerimata.[2]

Eesmärgid muuda

Rohelise raamatupidamise üheks eesmärgiks on määrata, kui ulatuslikult peab inimeste tegevust piirama või muutma, et ennetada keskkonna degradatsiooni. Teine on muuta inimeste käitumisharjumusi kindla aja jooksul.[2]

Keskkonnaressursside ja -emissioonide arvestusega ehk keskkonnaaruandega saab mõõta ja jälgida loodusressursside kasutust. Roheline raamatupidamine näitab ettevõtte mõju keskkonnale, aitab parandada selle efektiivsust ning seega vähendab ettevõtte või tootmisprotsessi ökoloogilist jalajälge. Keskkonnahoidlikku arvepidamist saab korraldada paberivaba raamatupidamisega.[2]

Roheline raamatupidamine on peamiselt kvantitatiivne aruanne, milles saab jälgida, kui palju reostust ettevõte tekitab. Reostuse hulka võrreldakse ettevõtete töökohtade arvuga ja toodangu väärtusega. Nii saavad seadusandjad otsustada, mis on ettevõtete kõige nõrgem külg ning kuidas aidata ettevõttel keskkonda säästa.[3]

Paberivaba raamatupidamine muuda

 
Iganenud elektroonika ladem

Raamatupidamises raisatakse liiga palju paberit, kuid kui paberist loobuda ning andmevahetus ja -säilitamine elektrooniliseks muuta, võidetakse aega, väheneb paberi- ja tahmakulu, eksimuste arv väheneb ning infot vahetatakse kiiremini.[4] Samuti on andmebaasist lihtsam leida vanu protokolle ja dokumente.

Raamatupidamise kolimisel andmebaasidesse võib olla ka negatiivne külg. Infotehnika vananeb kiiremini kui paber, see aga tähendab suuremaid väljaminekuid hooldamisele ja haldamisele. Ka tehnika taaskasutus võtab rohkem energiat, sest see on palju aeganõudvam ja keerulisem protsess kui paberi ümbertöötlus.

Ainult paberivaba raamatupidamine ei ole roheline raamatupidamine.

Keskkonnaaruanne muuda

Keskkonnaaruanne tähendab, et raamatupidamise failidesse märgitakse kõiksuguste loodusressursside vood ja täpne kasutus, nende transportimiseks vajalikud vahendid ning kulutused ja keskkonnasaastus. Niimoodi arvututakse kulu, mis on läinud toorme hankimiseks. Sellega saab võrrelda praegust tehnoloogiakulu ja uute meetodite rakendamisest saadavat tulu.

Keskkonnaaruanne ehk keskkonnaressursside ja -emissioonide arvestus on kasulik mitme aspekti puhul. Kui rohelist raamatupidamist rakendataks kõikides riikides ühtmoodi, siis saaks luua jätkusuutliku majandusliku heaolu indeksid.[5] Nii saaks uurida, kas need loodusressursid, mida praegu tarbitakse, oleksid ka tulevastele põlvedele kättesaadavad.

Samuti saaksid riigid jälgida jätkusuutlikku arengut[5] ja seda võib ära kasutada statistika tegemisel, et näha, mis riikides on jätkusuutlikem majandus, ning neilt õppust võtta.

Keskkonnaaruande tulemusi saab edukalt rakendada ka ettevõtluses. Keskkonnaaruanded kajastavad ressursivoo täpsemat kulgu ning selle kasutamist[6] ning seda uurides saavad firmad otsustada, kui palju ja millal keskkonnaressursse kasutada[5] ning kus oleks võimalik teha parandusi või uuendusi, mis kokkuvõttes tooksid ettevõttele tulu. Nii on valitsusel lihtsam teha keskkonda säästvaid majanduslikke ja poliitilisi otsuseid.[6] l

Keskkonnaaruanne näitab, kui jätkusuutlikult ja säästvalt organisatsioon tegutseb, ning see aitab parandada ka ettevõtte imagot ning konkurentsivõimet.[6]

Roheline raamatupidamine kajastab ka ettevõtte sisekulude ja -tulude aruannet, mis on siiani olnud privaatne. Aruanne hõlmab otseseid kulusid, näiteks materjali hankimine ja töötajate palgad, ning kaudseid kulusid, nagu näiteks rent, tehnoloogia aegumine, materjali kulumine ja kütus.[5]


SKT probleemid muuda

 
Riikide SKT elaniku kohta

Roheline raamatupidamine väärtustab loodusressursse. Väga tähtis aspekt keskkonnaaruandel on ka ilma turuhinnata loodusvarade jätkusuutlikkuse tagamine, mis tähendab nende ressursside, mida praegu tasuta tarbitakse, jätkumist ka tulevastele põlvedele. See on just väga suur probleem praeguse klassikalise raamatupidamise juures, kus sisemajanduse kogutoodang ehk SKT ei sisalda loodusvarade enda väärtuseid.[5]

SKT on suhteliselt noor meetod, kuidas mõõta majanduslikku heaolu. SKT arendati välja 1930. ja 1960. aastate keskel, mil loodusressursse, millel polnud turuhinda, kasutati kui looduse tasuta kinke.[5]

Praegustel majandusliku kasvu näitajatel on mitmeid puuduseid, näiteks puudub keskkonnaarvestuse faktor.

Peamisi parameetreid praeguse klassikalise majanduskasvu hindamisel on sisemajanduse kogutoodang, kuid üks selle suurimaid puudusi on, et see ei arvesta materjali tootmise ja tööstuse mõju keskkonnale. Samuti ei hõlma SKT turuhinnata keskkonnaressursside väärtusi ning ei pruugi sisaldada loodusvarade ammendumist ja keskkonna saastamist.[5] See tähendab, et SKT-s võib kajastuda toormaterjali transportimiseks vajaminev kütus ja töötlemise edasine protsess, kuid toormaterjali väärtus on jäetud välja – näiteks liha, kala, ravimtaimede ja küttepuu algväärtused. Näiteks ka joogi- ning tarbevesi, mille hind sõltub vee laialijagamis- ja hoolduskuludest, kuid mitte vee enda väärtusest.[2]

SKT ei arvesta loodusvarade vähenemise kahjusid, SKT hoopiski suureneb, kui neid kasutatakse tööstusprotsessis. Samuti suureneb SKT, kui saastuse ja keskkonnakahjude vähendamisele või parandamisele kulutatakse raha.[5]

Seda kõike arvestab roheline raamatupidamine, kus loodusressursside kasutamist ei võeta enesestmõistetavalt ning keskkonnasaastust ei peeta paratamatuks.

Majandus ja jätkusuutlik areng muuda

Majandus on jätkusuutliku arengu saavutamise vahend, kuid ainult vähendatud keskkonnamõjuga majanduskasv võib olla hinnatud jätkusuutliku arengu osana. Majanduslikku arengukava ja turumehhanisme tuleb rakendada jätkusuutliku arengu toetuseks, seejuures on olulised ka seadusandlus ja avalikkuse teadlikkus.[7] Seda aitab korraldada roheline raamatupidamine, mis arvestab toorme kasutust ja keskkonnasaastust majandusraportides ning järgib ka seaduses sätestatud keskkonnahoiu nõudeid. Rohelise raamatupidamise dokumendid on kõigile kättesaadavad.

Majanduse jätkusuutliku eduka arengu eelduseks on puhtam tootmine ehk ressursisäästlik tootmine. Suur osa kokkuhoiust saavutatakse puhtama ehk efektiivsema ja ressursisäästlikuma tehnoloogia kasutamise tulemusena, samuti annavad üsna suurt tulu täpsem arvepidamine, parem hooldus, lekete vähendamine jms. Häid tulemusi annavad ka tootmisprotsessi nüüdisajastamine ning ettevõtete ja tootmisjuhtide täpsem kontrollimine. Säästva majandusarengu puhul on oluline muutus inimeste hoiakutes.[7]

Potentsiaalsed tulud rohelise raamatupidamise rakendamisest ja seega puhtamast tootmisest:[7]

Keskkonnakaitse tulud:

  • väheneb saasteainete hulk;
  • paraneb töötajate töötervishoid;
  • väheneb vastuolu keskkonnakaitsealase seadusandlusega

Tulud:

  • alanevad juhtimis- ja tootmiskulud
  • hoitakse kokku energiat, vett
  • vähenevad maksed ja trahvid keskkonna saastamise eest
  • vähenevad kapitaalmahutused tulevikus

Täiendavad tulud:

  • paraneb konkurentsivõime
  • suurenevad võimalused lääne investeeringuteks
  • paraneb avalikkuse suhtumine

Eestis muuda

Eestis ei ole täpset statistikat, kui laialt on roheline raamatupidamine levinud, kuid ettevõtted, kes rakendavad ISO 14000 või EMAS-i nõudeid on kindlasti mingil määral rakendanud ka rohelise raamatupidamise põhimõtteid.

Eestis on EMAS-i sertifikaadi omandanud 5 ettevõtet – Keskkonnaamet, AS Ecoprint, AS Tallinna Vesi, Eesti Energia AS Iru Elektrijaam ja Põllumajandusamet – ning neil on kõikidel väljastatud ka keskkonnaaruanded.[8]

Maailmas muuda

 
Maailmapanga logo

2012. aastal Brasiilias peetud Rio+20’l (United Nations Conference on Sustainable Development) ärgitas Maailmapank riike rakendama SKT mõõtmiste kõrval ka rohelise aruande süsteeme. Hoolimata paljudest rohelise raamatupidamise küsimustest ning probleemidest, õhutas Maailmapanga jätkusuutliku arengu asepresident Rachel Kyte riike rohelist raamatupidamist rakendama.[3]

Mitmed Euroopa riigid on muutnud rohelise raamatupidamise kohustuslikuks. Alates 1995. aastast, mil roheline raamatupidamine tehti Taanis kohustuslikuks, on üle tuhande Taani ettevõtte avaldanud iga-aastased rohelise raamatupidamise dokumendid.[3] Näiteid Taanist: Statoil Refining Denmark A/S, kes avaldab igal aastal oma rohelise raamatupidamise dokumendid.[9]

Taanis 1999. aastal rohelist raamatupidamist rakendanud ettevõtete hinnangu tulemused:[10]

Tabel 1. Rohelise raamatupidamise mõju töötajatele

Haiguse tõttu töölt puudumise vähenemine 5%
Töövigastuste vähenemine 13%
Suurem pühendumus 60%
Ettevõttesisene parem suhtlus 49%
Töö efektiivsuse suurenemine 35%
Muu 30%

Tabel 2. Ettevõtete majanduslikud kasumid, mida seostatakse rohelise raamatupidamisega

Konkurentsivõime suurenemine 6%
Keskkonnamõju parem ülevaade 44%
Prügi vähenemine 21%
Abi- ja toormaterjali efektiivsem kasutus 21%
Keskkonnamaksude vähenemine 15%
Säästetud ressursid 27%
Muud majanduslikud kasumid 5%
Majanduslikud kasumid puuduvad 48%

Kuna keskkonnaalased teemad on üha tähtsamad, siis paljud huvigrupid on huvitatud ettevõtete keskkonnamõju detailsest informatsioonist. Aasias, Jaapanis, Lõuna-Koreas ja Singapuris on roheline raamatupidamine väga levinud, seda kasutavad näiteks POSCO, Samsung Electronics, Toshiba Group ja LG Chemicals.[3]

Viited muuda

  1. Heidi Grenman. Roheline raamatupidamine. Raamatupidamis- ja maksuinfoportaal www.rmp.ee, 2012.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Datta, R., Deb, S.K. Green Accounting: What? Why? Where are we now and where are we heading? – A Closer Look. www.iiste.org 2012.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Hussain, M.J. Green accounting for green economy. www.thefinancialexpress-bd.com 2013.
  4. Äripäeva seminarid ja konverentsid. Roheline raamatupidamine. www.seminar.aripaev.ee 2012.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 Agarwal, A. jt. Green Accounting. www.slideshare.net 2012.
  6. 6,0 6,1 6,2 Rai, A. Environmental Accounting. www.slideshare.net 2012.
  7. 7,0 7,1 7,2 Peedel, M. Jätkusuutlik majandus. www.cmsimple.e-uni.ee/arendamine/ 2011.
  8. Keskkonnainfo. EMAS sertifikaadi omandanud ettevõtted Eestis. www.keskkonnainfo.ee 2013.
  9. Statoil Refining Denmark A/S. Green Accounts. www.statoil.com 2013.
  10. Danish EPA. The Danish Green Accounts: Experiences and internal effects. www.byelverton.net 2012.

Välislingid muuda