Roger Garaudy

Roger Garaudy [rož'ee garod'ii] (17. juuli 1913 Marseille – 13. juuni 2012 Chennevières) oli Prantsuse filosoof, kirjanik ja poliitik, endine kommunist ja eurokommunismi eelkäija, endine katoliiklane, 1982. aastast moslem, kellena ta võttis nimeks Ragaa. Ta oli tuntud holokaustirevisionistina ja antisionistina.

Garaudy sündis töölisperekonnas. Temast sai organisatsiooni Action Catholique noorteühingu esimees. Ta õppis Sorbonne'is filosoofiat ning sai hiljem selles doktorikraadi. Aastal 1933 astus ta Prantsuse Kommunistlikku Parteisse.

Teise maailmasõja ajal oli ta 1940–1942 Alžeerias Vichy valitsuse sõjavang.

Aastal 1953 sai ta Moskva Riiklikust Ülikoolist doktorikraadi töö eest, mille pealkiri oli "Théorie matérialiste de la conscience" ("Materialistlik teadvuseteooria"). Garaudy oli kunstiajaloo ja filosoofia professor ning Prantsuse Kommunistliku Partei Keskkomitee liige 1945–1970 ja Täitevkomitee liige 1956–1970. Kümme aastat oli ta Marksistlike Õpingute ja Uuringute Keskuse juhatuses. Teda peeti Louis Althusseri kõrval tähtsaimaks prantsuse marksistide ideoloogiks.

1963. aastal avaldas ta essee "Piirideta realism", mis avaldati ka Nõukogude Liidus ning oli hästi tuntud ka Eesti haritlaste seas. Selles tõlgendas ta sotsialistlikku realismi väga vabalt.

Aastal 1965 hakkas ta ortodoksset parteiliini kritiseerima ning astus hiljem välja dialoogi eest kristlusega. Ta pidas avalikku dialoogi "kristliku humanismi" esindajatega. Varssavi Lepingu Organisatsiooni vägede invasiooni järel Tšehhoslovakkiasse 1968 eemaldus ta kommunistlikust parteist ning ta heideti 1970 sealt välja. Seetõttu hakati teda Nõukogude Liidus nimetama "renegaat Garaudy".

1960. aastatel pöördus ta kristluse poole ning püüdis 1970. aastatel lepitada marksismi katoliiklusega. Ta astus välja maailmareligioonide dialoogi eest sotsialistliku tulevikuperspektiivi vaatekohast.

Aastal 1982 võttis ta palestiinlannaga abielludes vastu islami. Ta väitis, et islam on kõige oikumeenilisem usund, mis ei tekita lõhet usu ja poliitika, mõistuse ja usu, õigusemõistmise, äri, perekonna ja usu vahel. Ta hakkas üha enam kritiseerima Iisraeli riiki. Araabia ringkondade rahalisel toetusel vastustab ta ka USA poliitikat, heites ameeriklastele ette Iisraeli toetamist. Tal on toetajaid eriti natsionalistlikes ringkondades.

Aastal 1996 ilmus tal raamat "Les Mythes fondateurs de la politique israélienne". Selle raamatu sisu põhjal mõistis Prantsuse kohus ta 17. veebruaril 1998 süüdi "inimsusvastaste kuritegude eitamises", "rassilaimus" ja rassilise vihavaenu õhutamises. Ta pidi maksma 130 000 franki trahvi. 16. detsembril mõistis apellatsioonikohus ta tingimisi kuueks kuuks vangi ja ta pidi maksma 150 000 frangi suuruse trahvi. Aastal 2003 kinnitas kohtuotsuse Euroopa Inimõiguste Kohus.

Selles teoses püüab ta näidata, et Iisrael leiutas teesi, et natsionaalsotsialistliku režiimi koonduslaagrites hävitati plaanipäraselt juute, selleks, et paremini õigustada oma ekspansionismi. Selles teoses kirjutas ka:

„Isegi Hitler (...) pole kunagi paigutanud saksa "asunikke" maadele, kust oleks prantsuse talupoegi ära aetud.“

– Roger Garaudy

Ta nimetab müüdiks "kuue miljoni juudi hävitamist" ning eitab termini "genotsiid" rakendamist: "eelistan rääkida mitte genotsiidist, vaid metsikust veretööst". Toetades Robert Faurissoni vaateid, kuulutas ta, et juute ei tapetud gaasikambrites.

Raamat tõlgiti ruttu araabia ja pärsia keelde ning see oli väga menukas. Sudaani advokaat Faruk M. Abu Eissa moodustas viieliikmelise tiimi, et anda Garaudyle protsessi ajal õigusabi. Araabia juriste tuli Garaudyle appi ka näiteks Egiptusest ja Liibanonist. Jõukad araablased annetasid talle õigusabi eest tasumiseks sadu tuhandeid USA dollareid. Paljud araabia usujuhid kutsusid usklikke üles Garaudy kaitseks meelt avaldama. Prantsuse kohut süüdistati julguse puudumises "sionistlike valede" vastu välja astuda. Selle süüdistusega ühines ka Iraani valitsus. Araabia ajalehed kujutasid teda "islami filosoofina" ja sionistliku vandenõu "ohvrina". Iraani valitsus maksis osa trahvist.

Garaudy oli abbé Pierre'i (Henri Grouèsi) sõber. Abbé Pierre toetas Garaudy raamatut ja võrdles holokausti Vana Testamendi Iisraeli rahva "metsikustega".

Teosed

• "Les sources françaises du socialisme scientifique" (Teadusliku sotsialismi prantsuse allikad"; 1948)
• "La liberté" (1955)
• "Perspectives de l'homme" ("Inimese perspektiivid"; 1959)
• "Karl Marx" (1964)
• "Dieu est mort, étude sur Hegel" ("Jumal on surnud, uurimus Hegelist"; 1962)
• "D'un réalisme sans rivages" ("Kallasteta realismist" või "Piirideta realism"; 1963)
• "De l'anathème au dialogue" ("Anateemist dialoogile"; 1965)
• "Marxisme du XXe siècle" ("20. sajandi marksism"; 1966)
• "La pensée de Hegel" ("Hegeli mõte"; 1966)
• "Peut-on être communiste aujourd'hui?" ("Kas täna on võimalik olla kommunist?"; 1968)
• "Le grand tournant du socialisme" ("Sotsialismi suur pöördepunkt"; 1969)
• "L'alternative" ("Alternatiiv"; 1972)
• "Parole d'homme" ("Inimsõna"; 1975)
• "Le Projet Espérance" ("Projekt Lootus"; 1976)
• "Appel aux vivants" ("Pöördumine elavate poole"; 1979)
• "Palestiina, Jumala sõnumite maa" (1986)
• "Mon tour de siècle en solitaire" ("Minu üksildane sajandireis"; memuaarid; 1989)
• "Intégrismes" (1990)
• "Les Orateurs de la Révolution française" ("Prantsuse revolutsiooni oraatorid"; kirjastus La Vieille Taupe 1991)
• "A Contre – Nuit" (1992)
• "Avons-nous besoin de Dieu?" ("Kas me vajame Jumalat?"; 1993)
• "Les Mythes fondateurs de la politique israélienne" ("Iisraeli poliitika alustrajavad müüdid"; 1995–1996)
• "Le terrorisme occidental" ("Lääne terrorism"; 2004)

Eesti keeles on ilmunud Roger Garaudy pikem essee "Kafka" (teosest "D'un Réalisme sans Rivages" tõlkinud Henno Rajandi) – järelsõnana väljaandele Franz Kafka, "Protsess". Saksa keelest tõlkinud August Sang, LR 1966, nr 40–43, lk 179–232

„Omaette kurioosum oli Kafka "Protsessi" tõlkeväljaande juhtum. Tõlkele lisati kommentaarina prantsuse pahempoolse filosoofi Roger Garaudy mahukas essee "Kafka". Mõned aastad hiljem kuulutati Garaudy nõukogude ametlike kultuuriideoloogide poolt renegaadiks. Sellele vaatamata oli Garaudy jõudnud – ärksa tõlkija Henno Rajandi vahendusel ja Loomingu Raamatukogu niisama ärksa toimetuse vahetalitusel – eesti kultuurile teha hindamatu teene. Eesti keeles oli ilmunud esimest korda moodne Lääne filosoofiline esseistika.“

– Jüri Talvet, "Eksistentsialism on humanism" – Sirp 4. oktoober 2002, lk 10

Kirjandus

• Jaak Kangilaski, "Vaidlustest marksistlikus esteetikas" – Looming 1965, nr 11, lk 1707–1718; loetav ka digitaalarhiivis DIGAR
• Lembit Remmelgas, "Mis juhtus Roger Garaudyga" – Sirp ja Vasar 20. veebruar 1970, lk 4; loetav ka diditaalarhiivis