Rodrigues
Rodriguese saar on Mauritiusele kuuluv saar India ookeanis. See paikneb Mauritiuse saarest 580 km idas. Saare pindala on 109 km2, pealinn Port Mathurin. Saare ametlik keel on prantsuse keel, suhtluskeel prantsuse keelel baseeruv kreoolkeel rodriguais. Saar kuulub Maskareenide saarestikku. Rodriguesel elab üle 40 000 elaniku, enamik neist Aafrika päritolu, lisaks Euroopa ja tamili päritolu vähemus.
Loodus muuda
Saar on vulkaanilise päritoluga ning seda ümbritseb igast küljest lai, korallrifiga piiratud laguun. Kõrgeim punkt Mont Limon on 398 meetrit merepinnast. Kliima on karmim kui Mauritiusel: suved on kuumemad (29–33 °C), talved külmemad ja tsüklonid nende hooajal tugevamad. Ilma iseloomustab võrreldes Mauritiusega suurem kuivus, esineb pikki vihmasadudeta perioode.
Rodriguesel elas algselt palju ainult saarele iseloomulikke endeemliike, kuid alates 17. sajandist on selle elustikku hävitanud inimesed ja sissetoodud loomad. Välja surnud liikide hulka kuuluvad lennuvõimetu tuvilane rodriguese dront (Pezophaps solitaria), rodriguese sinituvi (Alectroenas payandeei), rodriguese metsruik (Aphanapteryx leguati), tuvi Nesoenas rodericanus, rodriguese kuldnokk (Necropsar rodericanus), rodriguese ööhaigur (Nycticorax megacephalus), rodriguese pruunpapagoi (Necropsittacus rodricanus) ja rodriguese kaeluspapagoi (Psittacula exsul). Endeemne nahkhiir Pteropus rodricensis on Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punases nimestikus väljasuremisohus liikide kategoorias, kaks endeemset linnuliiki rodriguese kangurlind (Foudia flavicans) ja maskareeni roolind (Acrocephalus rodericanus) on ohulähedased liigid. Ohustatud taimeliigid saarel on koldpuuliik Zanthoxylum paniculatum, tarasarik Polyscias rodriguesiana, Badula balfouriana ja Gouania leguatii.
Selleks, et säilitada metsi, on Grande Montagne, Anse Quitor koos François Leguat'-nimelise hiidkilpkonnade kaitsealaga ja lähedal asuvad väikesaared Île aux Cocos ja Île aux Sables muudetud 1983. aastast looduskaitsealadeks.