Vikipeedia

Robert J. Shiller

Ameerika Ühendriikide majandusteadlane

Robert James Shiller (sündinud 29. märtsil 1946) on USA majandusteadlane. Ta on Yale'i Ülikooli professor. Alates 1980. aastast on Shiller olnud teadur USA majandusuuringute büroos (National Bureau of Economic Research; NBER), 2005. aastal oli ta Ameerika Majandusteadlaste Assotsiatsiooni (American Economic Association) asepresident ja 2006–2007 oli ta USA idapoolsete osariikide majandusteadlaste assotsiatsiooni (Eastern Economic Association) president. Shiller kuulub varahaldusfirma MacroMarkets LLC asutajate hulka ja on selle peaökonomist. Ta on kirjutanud mitu menukat raamatut.

Shiller 2012. aasta Maailma Majandusfoorumil

Shillerit peetakse üheks maailma sajast mõjukaimast majandusteadlasest.[1] 2013. aastal sai ta koos Eugene F. Fama ja Lars Peter Hanseniga Nobeli majandusauhinna "varahindade empiirilise analüüsi eest".[2]

Shiller on uuskeinsiaan ning The New York Timesi ja Project Syndicati kolumnist.

Taust muuda

Shiller sündis USA Michigani osariigis Detroitis. Ta on leedu päritolu.[3] Tal on psühholoogist abikaasaga kaks last.[4]

Karjäär muuda

Shiller sai magistri- ja doktorikraadi MIT-ist. 1972. aastal kaitstud doktoritöö pealkiri oli "Ratsionaalsed ootused ja intressimäärade struktuur" ("Rational expectations and the structure of interest rates"), töö juhendaja oli Franco Modigliani.[5] 1982. aastast on Shiller töötanud Yale'i Ülikoolis. Ta on kirjutanud eri teemadel, näiteks käitumuslikust rahandusest, kinnisvarast ja riskijuhtimisest. Alates 1991. aastast on ta koos Richard Thaleriga korraldanud NBER-i käitumusliku rahanduse töötubasid. Shilleri raamat "Macro Markets" võitis TIAA-CREF-i esimese Paul A. Samuelsoni nimelise auhinna.

1981. aastal avaldas Shiller ajakirjas The American Economic Review artikli "Do stock prices move too much to be justified by subsequent changes in dividends?", milles vaidlustas tollal majandusteadlaste seas domineerinud efektiivse turu hüpoteesi.[6] Shiller väitis, et ratsionaalsel väärtpaberiturul põhinevad aktsiahinnad investorite poolt nüüdisväärtusesse diskonteeritud tulevikudividendide ootusel. Shiller jälgis USA aktsiaturgu alates 1920ndatest ja võttis vaatluse alla need ootused tulevaste dividendide ja diskonteerimismäärade kohta, mis võiksid seletada aktsiaturgudel toimuvaid variatsioone. Ta järeldas, et aktsiaturgude volatiilsus oli suurem kui ratsionaalsete tulevikuootustega on võimalik seletada.

Pärast 1987. aasta oktoobri börsikrahhi leidis käitumusliku rahanduse koolkond uusi pooldajaid. Shiller koostas oma uurimistöö raames küsimustiku, milles küsis investoritelt ja börsimaakleritelt, mis motiveerib neid tehinguid tegema. Tulemused toetasid Shilleri hüpoteesi, et neid otsuseid ajendavad tihti emotsioonid mitte ratsionaalsed arvutused. Ta on alates 1989. aastast jätkuvalt vastavaid andmeid kogunud.[7]

1991. aastal moodustas Shiller koos ökonomistide Karl Case'i ja Allan Weissiga firma nimega Case Shiller Weiss. Firma koostas kinnisvara korduvmüügi indeksi, mis uuris USA kinnisvara müügihindade statistika abil majamüügi hinnastamise trende. Indeksi koostamise ajal uuris Case jätkusuutmatuid kinnisvarahinna buume Bostonis ja Shiller majanduslike mullide käitumuslikke aspekte. Case’i ja Shilleri arendatud indeksi omandasid hiljem Fiserv ja Standard & Poor, kes seda edasi arendasid. Indeks on tuntud kui Case-Shilleri indeks.[8]

Bestselleriks saanud raamatus "Irrational Exuberance" (2000) hoiatas Shiller, et väärtpaberibörsil oli märtsiks 2000 tekkinud mull, mis ähvardas viia järsu languseni.

2005. aastal märkis Shiller CNBC saates "How to Profit from Real Estate Boom" (Kuidas kinnisvarabuumist kasu lõigata), et pikas perspektiivis ei suuda kinnisvara hinnatõusud inflatsiooni ületada , v.a piiratud maa-alaga kohtades, kuna eluaseme hind sõltub ehitustöö maksumusest ja tavapärasest majanduslikust kasumist. Samuti saates olnud David Lereah oli teist meelt.

Shiller oli USA mõttekoja Brookings Institution 2003. aastal ilmunud raporti "Is There a Bubble in the Housing Market?" kaasautor. Raamatu "Irrational Exuberance" teises trükis (2005) arendas ta oma seisukohti edasi. Ta kirjutas, et "täiendavad hinnatõusud [aktsia- ja kinnisvara] turgudel võivad ükskord viia oluliste langusteni... Pikas perspektiivis võib tagajärjeks olla tarbijate ja ettevõtete kindlustunde vähenemine ja järjekordne, võimalik, et ülemaailmne, majanduslangus. See äärmuslik tulemus ... ei ole vältimatu, kuid see on palju tõsisem risk, kui seda laialdaselt tunnistatakse". 2006. aastal The Wall Street Journalis kirjutades hoiatas Shiller taas, et "on väga suur oht, et enne veel kui enamus meist ootaks, tuleb väga raske periood loiu müügi, väikeste vahendustasude, langevate hindade, sagenevate maksevõimetuste ja tõusva tagatiste realiseerimise arvuga, tõsiste probleemidega finantsturgudel ja võimaliku majanduslangusega".[9] 2007. aasta septembris, aasta enne Lehman Brothersi krahhi, kirjutas Shiller artikli, milles ennustas USA kinnisvaraturgu ähvardavat kokkuvarisemist ja sellele järgnevat finantspaanikat.[10]

2009. aastal anti Shillerile Saksa Panga finantsökonoomika auhind teedrajava uurimistöö eest varahindade dünaamika valdkonnas. Shilleri tähelepanekud riskijagamise, finantsturgude volatiilsuse, mullide ja kriiside kohta on mõjutanud nii akadeemikuid, finantsmaailma praktikuid kui poliitikakujundajaid. 2010. aastal nimetas ajakiri Foreign Policy teda oma tähtsaimate globaalsete mõtlejate nimekirjas.[11] 2011. aastal oli ta Bloombergi hinnangul 50 maailmamajanduse mõjukaima inimese hulgas.[12] 2013. aastal sai ta koos Fama ja Hanseniga Nobeli majandusauhinna.

Raamatud muuda

  • "Finance and the Good Society". Robert J. Shiller, Princeton University Press (2012), ISBN 0-691-15488-0.
  • "Animal Spirits: How Human Psychology Drives the Economy, and Why It Matters for Global Capitalism". George A. Akerlof & Robert J. Shiller, Princeton University Press (2009), ISBN 978-0-691-14233-3.
  • "The Subprime Solution: How Today's Global Financial Crisis Happened, and What to Do about It". Robert J. Shiller, Princeton University Press (2008), ISBN 0-691-13929-6.
  • "The New Financial Order: Risk in the 21st Century". Robert J. Shiller, Princeton University Press (2003), ISBN 0-691-09172-2.
  • "Irrational Exuberance". Robert J Shiller, Princeton University Press (2000), ISBN 0-691-05062-7. Eesti keeles "Arutu õhin". AS Äripäev 2020. ISBN 978-9949-694-17-4.
  • "Macro Markets: Creating Institutions for Managing Society's largest Economic Risks". Robert J. Shiller, Clarendon Press, New York: Oxford University Press (1993), ISBN 0-19-828782-8.
  • "Market Volatility". Robert J. Shiller, MIT Press (1990), ISBN 0-262-19290-X.

Viited muuda

  1. ↑ "Economist Rankings at IDEAS". University of Connecticut.
  2. ↑ The Prize in Economic Sciences 2013, nobelprize.org.
  3. ↑ "The Early Years : Palgrave Connect". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. juuni 2016. Vaadatud 23. märtsil 2014.
  4. ↑ Shiller, Robert J. 1946. Contemporary Authors, New Revision Series. Encyclopedia.com
  5. ↑ Blaug, Mark; Vane, Howard R. (2003). Who's who in economics (4. trükk). Edward Elgar Publishing. ISBN 1-84064-992-5.
  6. ↑ "Do Stock Prices Move Too Much to be Justified by Subsequent Changes in Dividends?". Nber.org.
  7. ↑ "Stock Market Confidence Indices". Yale School Of Management.
  8. ↑ Benner, Katie (2009-07-07). "Bob Shiller didn't kill the housing market". CNNMoney.com.
  9. ↑ "No One Saw This Coming": Understanding Financial Crisis Through Accounting Models". Munich Personal RePEc Archive.
  10. ↑ Shiller, Robert J. (17.09.2007). "Bubble Trouble". Project Syndicate.
  11. ↑ "The FP top 100 global thinkers". Foreign Policy Magazine. Detsember 2010.
  12. ↑ "The 50 Most Influential People in Global Finance". Bloomberg.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Robert_J._Shiller&oldid=6336405"