Rizokárpaso
Rizokárpaso (kreeka keeles Ριζοκάρπασο, türgi keeles Dipkarpaz) on linn Küprose saare idarannikul Karpasía poolsaarel. Rizokárpaso on poolsaare suurim linn. Linnas on umbes 5500 elanikku. See on de facto Põhja-Küprose Türgi Vabariigi kontrolli all ja kuulub selle haldusalasse kuuluvasse İskele piirkonda.
| Rizokárpaso | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
 Küla keskus õigeusu kiriku, mošee ja Atatürki mälestusmärgiga | |||||
| Elanikke | 2349 (2011) | ||||
|
| |||||
| Koordinaadid | 35° 36′ N, 34° 23′ E | ||||
  | |||||
Enne 1974. aasta Türgi okupatsiooni oli linn täielikult kreekakeelne. Kuna ühendus Küprose lõunaosaga lõigati ära, ei saanud kohalikud põgeneda. Seetõttu elab seal tänapäevani ÜRO vägede kaitse all umbes 250 Küprose kreeklast.
Ajalugu muuda
Rizokarpaso-Sylla oli pronksiaegne linnus 2. aastatuhandel eKr.[1] Rizokarpaso eelkäija-asula oli iidne Karpasia linn. Selle linna polise staatusest annab tunnistust ühe Phanoklese, Nikolaose poja, üleskirjutus.[2]
Türklaste sissetungi ajal Küprose põhjaossa paigutati Kyrenia lähedal asuva Agía Eiríni elanikud vastu nende tahtmist Rizokárpasosse.[3]
Majandus muuda
Kuni 20. sajandini oli siidikultuur elanike peamine kaubandusala. Toorsiid kedrati kohapeal ja kooti kangasteks. Pärast siidiussikasvatuse hääbumist läksid paljud talupidajad üle idamaist tüüpi tubaka kasvatamisele. Tubakalehtede kuivatamiseks ehitati spetsiaalsed varjualused. Mõne aasta jooksul sai küla Küprose tubakakasvatuse keskuseks ja jäi selleks kuni 1974. aastani. Tänapäeval kasvatatakse tubakat suhteliselt väikestes kogustes Türki eksportimiseks. Ümbruskonnas kasvatatakse peamiselt köögivilju ja teravilja punakaspruunil mullal (terra rossa). Korjatakse ka jaanikaunapuu vilju.
Vaatamisväärsused muuda
Eriti vaatamist väärivad kaks keskaegset kirikut, mis pärinevad Lusignani ajast. Ümbruskonnas on arvukalt kauneid randu.
Linnast mitte kaugel asuvad Ágios Fíloni kiriku varemed ja iidne asula.
Viited muuda
- ↑ Edgar Peltenburg: Nitovikla and Tell el-Burak: Cypriot mid-second millennium B.C. forts in a Levantine context, lk 145–157.
- ↑ T. B. Mitford, K. Nikolaou: An Inscription from Karpasia in Cyprus. Journal of Hellenic Studies 77/2, 1957, lk 313–314.
- ↑ United Nations Security Council: Documents Officiels 32, 1977, lk 3.