Ripskeha

Ripskehaks ehk tsiliaarkehaks ehk tsiliaarkehakeseks (ladina keeles corpus ciliare) nimetatakse inimeste ja paljude loomade silmamuna soonmiku jätkuks olevat soonkesta eesmist osa.^[1]^[2] Ripskeha eritab vesivedelikku.

Roomajatel muuda

Madudel muuda

Madudel ümbritseb ripskeha silmaläätse, on ühenduses vöötmekesekiududega (fibrae zonulares) ja läheb üle võrkkestaks.^[3]

Imetajatel muuda

Inimestel muuda

Inimestel paikneb ripskeha rõngakujuliselt silmaläätse ümber ja on fikseeritud erilise sideme – vöötmekesekiudude (Zinni sideme) abil. Ripskeha paikneb kõvakesta sarvkestaks ülemineku kohal. Eristatakse kolme osa:

ripssõõr (orbiculus ciliaris)
ripslihas (musculus ciliaris)
ripsjätked (processus ciliares).

Ripskehal paiknev ripslihas koosneb silelihastest, mille abil toimub silmaläätse kuju muutmine. Ripslihas osaleb akommodatsioonil.

Silma ripskeha põletik on tsükliit.

Viited muuda

↑ "Meditsiinisõnastik" 665:2004.
↑ Enn Ernits, Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 393,2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
↑ Laurie J. Vitt, Janalee P. Caldwell,Herpetology: An Introductory Biology of Amphibians and Reptiles, 4 ed, lk 70, 2014, Elsevier, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 30.01.2014) (inglise keeles)

Välislingid muuda

Sissekanne Terminologia Anatomicas A15.2.03.009: Corpus ciliare. Ripskeha

[1] "Meditsiinisõnastik" 665:2004.

[2] Enn Ernits, Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 393,2013, ISBN 978-9949-426-28-8.

[3] Laurie J. Vitt, Janalee P. Caldwell,Herpetology: An Introductory Biology of Amphibians and Reptiles, 4 ed, lk 70, 2014, Elsevier, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 30.01.2014) (inglise keeles)

[1]

[2]

[3]