Rippsild on sillatüüp, mille puhul sillatekk (silla liiklust kandev osa) ripub.

Endine maailma pikim rippsild – Akashi-Kaikyo sild

Rippsilla puhul kasutatakse trossi (või kette, algselt ka nööri), mis on tõmmatud üle takistuse (jõe, kuristiku) pinge alla ning otstest ankurdatud maasse. Selle kõrval leidub ka vähekasutatud iseankurduvaid rippsildu, mille puhul peatrossid ankurdatakse peatalade külge.

Rippsilla osad muuda

  • Püloonid ehk tugipostid – hoiavad trossi üleval.
  • Ankrud – hoiavad trossi pinge all.
  • Riputid, tavaliselt rippkaablid – kinnitavad sillateki kandva trossi (peakaabli ehk peatrossi) külge. Kasutatakse ka jäiku vardaid.
  • Sillatekk – sillataladest moodustuv pind, millel toimub liiklus.

Rippsilla eelised ja puudused muuda

Eelised muuda

  • Rippsilda on võimalik ehitada suhteliselt pikka, võrreldes muude sillatüüpidega
  • Rippsild võimaldab säilitada (vee)liikluse silla all
  • Konstrueerimine ja ehitamine on suhteliselt lihtne – ehituse ajaks pole vaja oluliselt lisatoestust, mistõttu saab rippsilla ehitada näiteks üle sügavate kuristike, kus alt toestamise võimalus puudub.

Puudused muuda

  • Rippsillal puudub jäikus, mistõttu see võib halbade ilmastikuoludega, näiteks tugeva tuulega, muutuda liiklusele ohtlikuks.
  • Rippsillale mõjuv jõud seda ületavast liiklusest ei ole tasakaalustatud, mistõttu ei sobi rippsild näiteks rongiliikluseks.

Kuulsaid rippsildu muuda

Rippsildu Eestis muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

Välislingid muuda