Richard Kiepert

Richard Kiepert (13. september 1846 Weimar4. august 1915 Berliini lähistelt Zehlendorf) oli saksa geograaf ja kartograaf. Ta oli kuulsa geograafi Heinrich Kieperti poeg, kes viljeles täiendavalt kartograafiat.

Richard Kiepert
Sünniaeg 13. september 1846, 19. september 1846
Weimar
Surmaaeg 4. august 1915 (68-aastaselt)
Berliin

Elu- ja töökäik muuda

Õpingud muuda

Richard Kiepert lõpetas 1865. aastal Friedrich Werdersche Gümnaasiumi. Berliinis ja Heidelbergis uuris ta seejärel antiikkeeli, ajalugu ja geograafiat.[1]

1870. aastal reisis ta Osmanite riigi piirkondades Palestiinas ja Anatoolias, kust naasis Prantsuse-Preisi sõtta.

1874. aastal sai Jena Ülikoolis temast filosoofiadoktor, ta uuris Vana-Makedoonia geograafiat.

Erialane töö muuda

Kartograafina koostas ta maakaarte andmete põhjal, millega Saksa Riigi kutselised maadeuurijad pöördusid tagasi Aafrikast. Andmete kogujate hulgas olid ka Friedrich Gerhard Rohlfs ja Heinrich Barth. Tema olulisemateks töödeks jäid “Deutscher Kolonialatlas” ja “Spezialkarte von Deutsch-Ostafrika”.

Aastail 1874–1878 töötas ta Ferdinand von Richthofeni juures atlase koostamisel, mis kujutas Hiinat. Aastail 1875–1887 toimetas ta geograafiaajakirja Globus.

1877. aastast oli ta Dietrich Reimeri kartograafiainstituudi juures teadusdirektor.

1880. aastate keskpaigas astus ta Leipzigi Geograafia Ühingusse ja Lübecki Geograafia Ühingusse.

Pärast isa surma 1899. aastal jätkas ta tema tööd maakaartide koguteose “Formae Orbis Antiqui” koostamisel.

Aastail 1902–1908 töötas ta Väike-Aasia maakaardiga “Spezialkarte von Kleinasien”, mis loodi mõõtkavas 1:400 000.

Berliini Geograafia Ühing tunnustas teda 1908. aastal Carl Ritteri mälestusmedaliga.

1913. aastal anti talle professori aunimetus.

Surm muuda

Richard Kiepert suri 68-aastaselt Fichtenhofi sanatooriumis Zehlendorfis (koht asub tänapäeval Berliini äärelinnas).

Maakaarte muuda

Viited muuda

Välislingid muuda