Repnin
Repnin (vene keeles Репнин) oli Venemaa aadlisuguvõsa.
Ajalugu muuda
Repninid olid Tšernigovi vürstide järeltulijad. Suguvõsa rajas bojaar vürst Ivan Mihhailovitš Obolenski (suri 1523), kelle lisanimi oli Repnja; ta oli Rjuriku 18. põlve järeltulija. XVI ja XVII sajandil teenisid Repninid bojaaride ja vojevoodidena. XVIII sajandil võrsus suguvõsast kaks kindralfeldmarssalit. Vürst Nikolai Vassiljevitš Repnini surmaga 1801. aastal kustus suguvõsa meesliinis. Keiser Aleksander I 1801. aasta 1. juuli ukaasiga sai vürst Nikolai Repnini tütrepoeg vürst Nikolai Grigorjevitš Volkonski (1778–1845) õiguse kasutada perekonnanime Repnin-Volkonski.
Vürst Anikita Repnini ebaseaduslikest järeltulijatest põlvnes Repninski aadlisuguvõsa. Vürst Nikolai Repninist pärinesid Lessovski ja Pnini suguvõsad.
Suguvõsa liikmeid muuda
- Jelena Vassiljevna Repnina, Venemaa tsaari Vassili Šuiski abikaasa
- Andrei Vassiljevitš Repnin (suri pärast 1574), Pärnu vojevood
- Anikita Ivanovitš Repnin (1668−1726), kindralfeldmarssal, Sõjakolleegiumi president
- Vassili Anikititš Repnin (1696−1748), kindralfeldzeugmeister, Pihtla mõisnik
- Juri Anikititš Repnin (1701−1744), kindralporutšik, Viiburi kuberner
- Pjotr Ivanovitš Repnin (u 1718−1778), kindral en chef
- Sergei Ivanovitš Repnin (1718−1761), riiginõunik
- Nikolai Vassiljevitš Repnin (1734−1801), kindralfeldmarssal
Vaata ka muuda
Kirjandus muuda
- Дворянские роды Российской Империи. Том первый. Кназья. Санкт-Петербург, 1993.
- Долгоруков, Пётр Владимирович. Российская родословная книга. Частъ первая. С. Петербургь: Печатано вь типографии Эдуарда Веймара, 1854. Lk 270-274 [1].