Reniin
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Reniin ehk angiotensinogenaas ehk EC 3.4.23.15 (inglise renin) on proteolüütiline ensüüm, mida komplekteerivad paljude selgroogsete loomade neerude jukstaglomerulaarrakud proreniinist.
Klassifikatsioon muuda
Ensüümiklasside nomenklatuuris liigitatakse reniin ensüümiklassi EC 3. Hüdrolaasid ensüüminumbriga EC.3.4.23.15;[1]
CAS-number: 9015-94-5.
Toime muuda
Reniin aktiveerib reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi ja vabastatakse vastusena füsioloogilisele stiimulile, nagu hüpotensioon, hüpokaleemia, vererõhu langus ning veremahu vähenemine ja β-adrenergiliste retseptorite stimulatsioon jt.[2][3]
Reniin katalüüsib maksas sünteesitava angiotensinogeeni (polüpeptiid) teket angiotensiin I-ks. Angiotensiin I omakorda muutub kopsudest pärineva angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) toimel angiotensiin II-ks. Angiotensiin II hulga suurenemisel on tugevalt veresooni ahendav (vasokonstriktsioon) toime, mille tulemusel tõuseb vererõhk ja suureneb aldosterooni süntees ning eritumine neerupealiste koores.
Samuti mõjutab reniini ensümaatilist katalüüsi inimese kehaasend, lamades on selle süntees 2–3 korda madalam.
Kliiniline rakendus muuda
Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi ja reniini süsteemse toime uurimuste tulemusel on välja töötatud suur hulk AKE-inhibiitoreid.
Ajaloolist muuda
Reniini avastajateks 1898. aastal peetakse Soome päritolu meditsiiniteadlast Robert Adolph Armand Tigerstedti (28. veebruar 1853 – 12. veebruar 1923) ja tema õpilast Per Bergmani.[4]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ EC.3.4.23.15, Veebiversioon (vaadatud 26.03.2014) (inglise keeles)
- ↑ Südamehaigused, 2010, lk 23
- ↑ Meditsiinisõnastik 2004
- ↑ Phillips MI, Schmidt-Ott KM.,The Discovery of Renin 100 Years Ago., News Physiol Sci. 1999 Dec;14:271-274., Veebiversioon (vaadatud 26.03.2014) (inglise keeles)
Välislingid muuda
- Anti Kalda, TÜ farmakoloogia instituut. Reniin, aktiivsus plasmas
- Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid
- Külli Teder, Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibeerivate raviainete antioksüdantsuse-põhine võrdlus Tartu Ülikooli arstiteaduskond, biokeemia instituut, magistriväitekiri biomeditsiini erialal, Tartu 2006.
- Annika Jürimäe, Reniin-angiotensiin e. RAS süsteem valkude geneetiliste polümorfismide määramine sportlastel Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond, bakalaureusetöö, Tartu 2012