Rein Vaabel

Rein Vaabel (sündinud 10. detsembril 1965 Valgas) on Eesti reservsõjaväelane (kolonelleitnant).

Kolonelleitnant Rein Vaabel oli Eesti Vabariigi Presidendi vanemkäsundusohvitser aastatel 2012–2019. Alates 02.10.2023 on kolonelleitnant Rein Vaabel (reservis) teenistuses Eesti Vabariigi Presidendi käsundusisikuna.

Elulugu muuda

Lõpetas Valga 1. Keskkooli 1984. aastal ja Tallinna Tehnikaülikooli 2004. aastal. Oli ajateenistuses Nõukogude armees, Õhukaitsevägede väljaõppekeskuses, Leningradi oblastis 1984–1986 (jaoülem, seersant). Lõpetas 1992. aastal (juuni–november) Eesti Vabariigi Kaitsejõudude Peastaabi juures ohvitseride väljaõppe- ja täienduskursused jalaväe riviohvitseri erialal ning 2006. aastal Balti Kaitsekolledži kursuse Joint Command and General Staff Course.

Auastmed: nooremleitnant 1992, leitnant 1994, kapten 1997, major 2002, kolonelleitnant 2006. On osalenud sõjalistel kursustel Soome Vabariigis (PfP Peacekeeping Trainer of Trainers Course ja United Nations Military Observer Course), Saksamaa Liitvabariigis NATO koolis (Multinational Forces Orientation Course ja NATO Staff Officer Defence Planning Course), Kanadas (Peacekeeping Management, Command and Staff Course), Rootsi Kuningriigis (NATO/PfP Staff Training Course), Belgia Kuningriigis (European Security and Defence Planning Course) ja kursusel Eestis (Kõrgemad Riigikaitsekursused).

Kolonelleitnant Vaabel on osalenud kolmel ÜRO missioonil (UNPROFOR Horvaatias, ESTPLA 2 rühmaülemana Taani pataljonis DANBN; UNIFIL Liibanonis, ESTCOY sideohvitserina (Liaison Officer) Norra pataljonis NORBATT ja UNTSO Süürias, sõjalise vaatlejana) ning NATO operatsioonil (SFOR Bosnia ja Hertsegoviinas, Balti kontingendi vanemana Taani pataljonis DANBN).

26. novembrist 1992 on olnud teenistuses erinevatel ametikohtadel, sealhulgas Kaitseväe juhataja nooremkäsundusohvitserina (1993), Kaitseväe Lahingukooli ülemana (1994–1995), Balti pataljoni operatiivosakonna ülema asetäitjana (1996–1999); Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste administratiivjaoskonna- ja üldosakonna ülemana (2000–2004); Sõjaline talitus NATO ja EL juures, Brüsselis (2007–2010); Kaitseväe Peastaabis, vanemstaabiohvitserina ja jaoskonna ülemana (1995–1996, 2006–2007, 2010–2012 ja 2019–2020).

Tunnustus muuda

Itaalia Vabariigi Teeneteordeni komandör, Läti Vabariigi Viestursi ordeni IV klass mõõkadega, Madalmaade Oranje-Nassau ordeni komandör mõõkadega, Norra Kuningliku Teeneteordeni komandöririst, Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni I klassi teeneterist, Soome Lõvi Rüütelkonna I järgu komandöririst.
NATO SFOR medal, ÜRO UNPROFOR medal, ÜRO UNIFIL medal, ÜRO UNTSO medal, Norra armee teenistusmedal.
Rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalenu medal, Kaitseväe eeskujuliku teenistuse rist, Kaitseväe pikaajalise teenistuse (25. aastat) medal, Medal 10. aastat taastatud kaitseväge, Politsei- ja Piirivalveameti teenetemärk, Kaitseväe Lahingukooli teenetemärk, Rahuoperatsioonide Keskuse teenetemärk, Vabariigi Presidendi käsundusohvitseri meenemärk.

Isiklikku muuda

On koostanud raamatu "Eesti sinikiivrid. Eesti kaitsevägi ÜRO rahuvalves 1995–2015" (kirjastus Otto Wilhelm, 2015).