Rein Agur (sündinud 25. novembril 1935 Paides) on eesti lavastaja.[1]

Ta on esimene Eesti nukuteatri lavastaja, kes on saanud akadeemilise nukuteatrialase hariduse: ta õppis Leningradi Riiklikus Teatri-, Muusika- ja Kinematograafia Instituudis (LGITMiK), mille lõpetas 1963. aastal nukunäitleja erialal.[1] Samal aastal tegi ta Eesti NSV Riiklikus Nukuteatris oma esimese lavastuse, tuues lavale Oskar Liigandi nukunäidendi "Pardike Tuttpütt".

Rein Agur töötas Nukuteatris aastatel 1963–1966 lavastaja assistendina ning 1966–1981 ja 1992–1994 lavastajana. Aastatel 1981–1992 oli ta Nukuteatri peanäitejuht. 1994. aastast on vabakutseline.[1]

Ta on loonud Nukuteatris üle 70 lavastuse. Tema 1960. aastate lavastused, milles võis märgata seniste trafarettide eiramispüüdu, olid tegelikult eelmänguks 1970. aastate plahvatuslikule väljundile sirmivaba nukuteatri näol.

Rein Agur tõi Eesti Nukuteatri ajaloos esimese lavastajana meie nukureaalsusse sügava kunstilise taotluse. Tema lavastustele on omane mängulisus, kujundlikkus, mitmetasandilisus, fantaasia, eri mängulaadide ja stiilide põimumine. Tema lavastused rajanevad enamasti "avatud mängule", kuid nii mõnigi kord pöördus ta ka traditsioonilise sirmiteatri poole. Nii mõnigi kord toimus teatrimäng mitmel tasandil, st kasutati "teater teatris" või "mäng mängus" lavalist väljendusvormi.

Rein Agur on olnud Eesti nukuteatris samasugune uuendaja nagu Evald Hermaküla, Jaan Tooming, Kaarin Raid ja Ingo Normet draamažanris.[viide?]

Tunnustus muuda

Lavastusi muuda

  • "Punamütsike" 1973
  • "Väike Illimar" 1975
  • "Gulliver ja Gulliver" 1979
  • "Pessi ja Illuusia" 1982
  • "Suveöö unenägu" 1985

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 Rein Agur. Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu koduleht.
  2. Ajalugu. ASSITEJ Eesti Keskus, vaadatud 12.01.2021.