Ratsavägi

Ratsavägi on väeliik, mille isikkoosseis liigub ja võitleb ratsa. 1920. aastateni oli ratsavägi maaväe põhilisi väeliike. Viimast korda kasutati ratsaväge laiaulatuslikult Teises maailmasõjas.

Austria-Ungari ratsaväelasi 1898. a.-l

Saksa ratsavägi ratsutab läbi Tartu (märts 1918)

Ratsavägi võis tegutseda iseseisvalt ning anda ootamatuid lööke, sel oli hea manööverdusvõime.

Ratsaväelaste vorm erines teiste väeliikide omast, ka mõni auaste oli teistsugune (näiteks kapteni asemel oli Saksamaal, Venemaal ja Rootsis rittmeister, staabikapteni asemel staabirittmeister jne).

1930. aastate keskel kaotas ratsavägi sõjaväe suurenenud tulejõu ja motoriseerimise tõttu tähtsuse. Tänapäeval on ratsaväge väheste riikide relvajõududes, seda kasutatakse peamiselt auvahtkonnas ja paraadväeosas.

Ratsavägi Eesti sõjaväes

Eesti sõjaväes on olnud ratsaväe inspektuur, kuni kaks ratsarügementi ja üks üksik eskadron.

Vaata ka

• Husaar
• Kürassiir
• Tragun
• Ulaan

Kirjandus

• Avdy Andresson. "Hobune ja ratsavägi moodsas armees". Võitleja nr 5, mai 1955. Lk 8
• "Ratsamees tuleb tagasi". Võitleja nr 5, september/ oktoober 1978. Lk 6

Välislingid

• Hannes Walter. "Husaar". Horisont 2/ 2001