Rambynas (saksapäraselt Rombinus) on küngas Leedu lääneosas Nemunase jõe kaldal Pagėgiai omavalitsuse territooriumil Rambynase regionaalpargis, Lumpėnaist 2 kilomeetri kaugusel.

Rambynas
Kõrgus 45,4 m
Asukoht Leedu
Suhteline kõrgus 40 m
Koordinaadid 55° 5′ 15″ N, 22° 1′ 16″ E
Rambynas (Leedu)
Rambynas
Vaade Rambynaselt Nemunasele

Kõrgus merepinnast on 46 m.[1]

Künkal asus varem tõenäoliselt skalvide linnamägi, mille ristisõdijad aastal 1276 hävitasid. Hiljem kujunes sellest Leedu rahvausundi pühapaik, kus kuni 19. sajandini püsis vana ohvrikivi. Hiljem aitas seda populariseerida Vydūnas.

Ajalugu muuda

 
Rambynase pühapaik tänapäeval

Rambynas tekkis osana Kesk-Leedu servamoodustiste vööndist ligi 14 000 aastat tagasi.[2] Arvatakse, et küngas oli skalvide Ramigė muinaslinnuse asupaik. Ramigė vallutasid aastal 1276 ristisõdijad.[3] Täpsem teave selle kohta aga puudub, kuna 19. sajandil uhtusid Nemunase üleujutused Rambynase lõunapoolse ja kõrgema osa minema. On ka oletatud, et Rambynas võis olla skalvide pühapaik, kuna arheoloogilised leiud selle ümbruskonnas on rikkalikumad kui mujal skalvide asualal, ent see võib olla ka seotud Nemunase kui tähtsa veetee lähedusega.

Esimest korda on küngast pühapaigana mainitud aastal 1595.[4] Veel aastal 1811 asus Rambynase künkal balti muinasusu pühapaik, sealhulgas ka 10-meetrise läbimõõduga ohvrikivi. Aastal 1835 varises osa Rambynasest Nemunase jõkke. Künka varasem kõrgus on teadmata, ent sellest aastast alates oli Rambynase kõrgus 47 meetrit.[5] Järgmine suurem maalihe leidis aset juulis 1878 ja viimane aastal 1926. Nende kahe maalihke järel on Rambynase kõrguseks 45,4 meetrit. Erinevad maalihked hävitasid künka kõrgema osa, muinaslinnuse jäänused ja pühapaiga.[6]

Legendi kohaselt oli küngas Perkūnase ja Laima kaitse all. Rahvajuttude kohaselt pidid küngas ja selle piirkonna õnn säilima seni, kuni künkal püsib sealne ohvrikivi. Aastal 1811 vedanud saksa päritolu Schwartzi nimeline mees Bardinai külast ohvrikivi omale veskikiviks ja pärast seda hakanudki küngas varisema. Hiljem ohvrikivi purustati, osa selle tükke säilitati aga Königsbergi muuseumis.

Knygnešystė ajal oli küngas üks raamatute Leedusse toimetajate tugipunkte. Aastal 1928 otsustasid Väike-Leedu aktivistid Martynas Jankus ja Juozas Adomaitis künkale taas altari püstitada. Aastal 1939 hävitasid piirkonna hõlvanud sakslased pühapaiga, mis taastati nõukogude ajal.[7] Aastal 1966 kirjutas saksa kirjanik Johannes Bobrowski neist sündmustest inspireerituna oma teise romaani "Leedu klaverid" ("Litauische Claviere").[8] Rambynas on olnud kohaliku rahva jaoks jaanipäeva tähistamise paik, sealset jaanipäeva on kirjalikes allikates esimest korda mainitud aastal 1372.

Aastal 1992 loodi künka ümbruskonda Rambynase regionaalpark.[9] Aastal 2002 asuti küngast edasiste varingute vältimiseks kindlustama.[10]

Viited muuda

  1. Senasis Rambynas ir jo vaidila: skiriama Martyno Jankaus atminimui (sud. Saulius Sodonis, Kristina Toleikienė). - Šilutė: Šilutės rajono ir Pagėgių savivaldybės nepriklausomas laikraštis „Šilokarčema“, 2005. - 36 lk.: iliustr. - ISBN 9986-848-69-5
  2. EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 40. KÖIDE Toimetanud Arvo Järvet VIIMASE SKANDINAAVIA JÄÄTUMISE KRONOLOOGIA IDA-EUROOPA TASANDIKU LÄÄNEOSAS Katrin Lasberg lk. 82-86
  3. Ramigė. Tarybų Lietuvos enciklopedija, T. 3 (Masaitis-Simno). – Vilnius: Vyriausioji enciklopedijų redakcija, 1987. 501 lk.
  4. "Mitologinis paveldas". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. aprill 2017. Vaadatud 27. aprillil 2017.
  5. Kviečia skalvių genties piliakalniai Rambyno regioniniame parke www.alkas.lt
  6. http://www.piliakalniai.lt/piliakalnis.php?piliakalnis_id=346
  7. Мікус А. Сэрца Прускай Літвы // «Новы Час», № 30 (302). 27 ліп. 2012.
  8. "WEGE NACH SARMATIEN. MIT JOHANNES BOBROWSKI IM KULMERLAND UND AN DER MEMEL". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. september 2017. Vaadatud 27. aprillil 2017.
  9. "Apie parką". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. aprill 2017. Vaadatud 27. aprillil 2017.
  10. "Informacija apie Rambyno kalną". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. aprill 2005. Vaadatud 27. aprillil 2017.

Välislingid muuda