Rõuguredel
koresööda järelkuivatamiseks tehtud puidust kuhilas
Rõuguredel oli vilja, heina, põhu vm koresööda järelkuivatamiseks tehtud puidust sisetoestikuga kaldkatuse kujuga kuhilas.
Kahest või kolmest teibast ja neid ühendavatest rõhtlattidest valmistati raam, mille pikkus oli kuni 3 meetrit. Latid üldjuhul tapiti otsateivastesse. Koresööda kuivatamiseks seati rõuguredelid vastamisi. Eestis hakati rõuguredeleid kasutama 19. sajandi teisest poolest.[1]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon. Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2007. lk 261