Rägavere vald
|
See artikkel räägib aastatel 1992–2017 eksisteerinud vallast, 1939. aastal moodustatud valla kohta vaata artiklit Rägavere vald (1939), veel varasema valla kohta vaata artiklit Rägavere vald (Viru-Jaagupi kihelkond). |
Rägavere vald oli vald Lääne-Virumaa idaosas.
| Rägavere vald | |
|---|---|
|
| |
|
| |
Pindala: 173 km² (2016)[1]  | |
|
Elanikke: 825 (1.01.2017)[2] | |
| Rahvastikutihedus: 4,8 in/km² | |
|
EHAKi kood: 0702[3] | |
| Keskus: Ulvi | |
 |
Vald piirnes läänes ja lõunas Vinni, põhjas Viru-Nigula ja Sõmeru ning idas Sonda vallaga.[4] Valla keskus on Ulvi (17 km Rakverest). Rägavere vallavanem on alates 2012. aastast Virgo Koppel.[5]
Ajalugu muuda
Esimesed teated Rägavere vallast pärinevad Liivi sõja aegsest perioodist, 1540. aastast, kui Mõdriku pärusmõisast eraldus Rägavere (Raygafer, Raggafer). Rägavere valla tekke alguseks võib pidada aastat 1856, mil laiendati talupoegade õigusi ning sai võimalikuks talude päriseks ostmine. Vald jälgis koormiste täitmist, talupoegade omavahelisi riiuprobleeme ja lahendas varanõude asju.[6]
Rägavere valla elanike põllumajandussaadustele avas Tallinna ja Peterburi turu 1870. aastal valminud Tallinna–Peterburi raudtee. 1870. aastal hakkas tööle ka Põlula mõisa piiritusetehas, mille toodang müüdi Venemaale. Põlulas töötasid veel poti- ja telliskivivabrik, Põlula jõel oli kolm vesiveskit, ketrusvabrik ja lauatehas. Vallas oli üheksa kooli: Milla, Randlepa, Vetiku, Rägavere, Mõdriku, Kantküla, Võlumäe, Kuivajõe ja Vaeküla. Põlulas avati uus kool 1922. aastal.[6]
Rägavere valla haldusala suurenes uute vallaseadustega aastal 1938, mil Rägavere külge liideti Pada valla Urtja, Haansalu, Aarla ja Kabala küla. 13. septembril 1945 jagati Rägavere vald Kabala, Põlula ja Rägavere külanõukoguks. 1950. aastal moodustati Eesti territooriumil maakondade asemele rajoonid. Rakvere rajooni jäid Rägavere ja Põlula külanõukogu, Kabala külanõukogu liideti Kiviõli rajooniga. 1954. aastal toimus järjekordne haldusreform ning osa Rakvere rajooni kuulunud Rägavere külanõukogu maid liideti Kaarli külanõukoguga.
24. jaanuaril 1959 kaotati suur osa rajoonidest ning muutusid ka külanõukogude piirid. Kabala külanõukogu liideti Rägavere külanõukoguga. Võrreldes 1923. aastaga oli Rägavere külanõukogu haldusala märgatavalt vähenenud sellega, et Vaeküla, Vetiku ja Rägavere olid liidetud Sõmeru külanõukoguga. Muutusid ka külanõukogude nimed. 1977. aastal kuulusid Rägavere külanõukogu haldusalasse Aasuvälja, Kantküla, Kõrma, Lavi, Miila, Mõedaka, Männikvälja, Nurkse, Nõmmise, Põlula, Uljaste, Ulvi ja Viru-Kabala küla.[6]
Vallad taastati pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal.[6] 1992. aastal sai vald omavalitsusliku staatuse. [7] 2017. aastal ühines Rägavere vald Vinni vallaga.
Asustus muuda
Vallas olid järgmised külad: Aarla, Aasuvälja, Kantküla, Kõrma, Lavi, Miila, Mõedaka, Männikvälja, Nurkse, Nõmmise, Põlula, Sae, Uljaste, Ulvi ja Viru-Kabala. Suurim asula on Ulvi (302 elanikku).[6]
Tähtsad asutused ja paigad muuda
Rägavere valla territooriumil asuvad järgmised haridus- ja kultuuriasutused: Põlula kool, Ulvi lasteaed, Ulvi hooldekodu, Ulvi raamatukogu ja Ulvi klubi. Rägavere vallavalitsus asub Ulvi külas. Vallas asub ka Mõedaku spordibaas, kus on võimalik tegeleda matkamise, metsajooksu, kepikõnni ja jalgrattasõiduga ning talvel suusatamis, kelgutamise, lumelauasõidu ja mäesuusatamisega.[6]
Looduskaunitest paikadest asuvad Rägavere vallas Võlumägi, Lavi ohvriallikas, Põlula püha mänd, Männikvälja mõhnastik, Mõdriku-Paasvere oosistik, Nurkse linnamägi ja Saueaugu linnamägi.[4]
Viited muuda
- ↑ Maakatastri statistika, vaadatud 12.12.2018.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 30.05.2017.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
- ↑ 4,0 4,1 Martin Suuroja, Kalle Suuroja. "Virumaa loodusmonumendid", Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, 2012.
- ↑ Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 http://ragavere.kovtp.ee/
- ↑ RT 1992, 14, 226