Vikipeedia

Purjetamine (sport)

spordiala
(Ümber suunatud leheküljelt Purjesport)

Purjesport on purjejahi või purjelauaga veekogudel liikumine sportliku harrastusena või võistlemise eesmärgil.

Purjetamisvõistlus Sydneys Botany Bayl

Võistluspurjetamise puhul järgitakse üldjuhul rahvusvahelisi võistlusreegleid, milles on kokku leppinud purjespordi liidud ja jahtklubid. Võisteldakse näiteks laevastikusõidus (fliidivõistlus), paaridevahelises sõidus ehk matšpurjetamises või meeskonnavõistluses, aga ka mitmetel teistel võistlusaladel. Võistlused võivad toimuda suletud radadel, aga ka fikseerimata kursiga punktist punkti. Purjetamisvõistluse võidakse korraldada sisevetel, ranniku lähedal või avamerel ja ookeanil. Enamik võistlusi toimuvad määratletud klassi või võistlusväärtuse järgi ja neil osalevad ühtsusklassi purjejahid.

Ajalugu muuda

Enne 19. sajandit kasutati väikseid purjepaate valdavalt töötegemiseks. Meelelahutuslikul ja sportlikul eesmärgil võeti purjejahid ulatuslikumalt kasutusele umbes 19. sajandi keskpaigast, millest annab tunnistust üha uute jahtklubide asutamine mitmel pool maailmas. Purjespordi ajaloo uurijate hinnangul oli esialgu tegemist valdavalt jõukama elanikkonna harrastusega. Ulatuslikumalt hakkas purjesport levima 20. sajandil seoses tehnoloogilise ja majandusliku arenguga. Purjetamise muutsid odavamaks jahiehituses toimunud tehnoloogilised arengud ning jahiklasside kasutuselevõtt, mis tõi kasutusse ka odavamad jahid.[1][2]

Olümpiamängude kavas on purjetamine alates 1896. aastal Ateenas toimunud esimestest nüüdisaegsetest olümpiamängudest, ehkki tollal tuli purjetamisvõistlused halbade ilmastikutingimuste tõttu ära jätta. Edaspidi on purjetamisvõistlused toimunud peaaegu kõigil suveolümpiamängudel, välja arvatud 1904. aastal Saint Louisis.[3]

Ajalugu Eestis muuda

  Pikemalt artiklis Eesti purjespordi ajalugu

Enne Eesti iseseisvumist muuda

 
Jahid Tallinna lahel 1930. aastatel. Taamal paistab Eestimaa Merejahtklubi 1893. aastal valminud hoone

Eesti purjespordi alguseks peetakse tinglikult lühiajaliselt tegutsenud Uljaste Purjetajate Ordu asutamist 1820. aastal, ehkki selle omapärase ühenduse tegevus oli meelelahutuslik ja võistluspurjetamisega selle liikmed ei tegelenud.[4][5][6] Esimene jahtklubi Eestis oli 1888. aastal asutatud Eestimaa Merejahtklubi, mis edaspidi omas pikalt Eesti purjespordis juhtrolli.[7][8] Eestimaa Merejahtklubile lisandusid hilisematel aastatel Kuressaare Jahtklubi (asutatud 1891), Haapsalu Purje- ja Sõuklubi (1900), Pärnu Jahtklubi (1906) ning Tallinna Jahtklubi (1911). Eestis tegutsenud jahtklubid korraldasid regulaarselt purjeregatte ja nende liikmed osalesid lähiriikides toimunud regattidel.[9] Tegelema hakati Eestis (esialgu peamiselt Haapsalus) ka jääpurjetamisega.[10][11]

1912. aastal püüdis Eestimaa Merejahtklubi oma jahiga pääseda Stockholmi olümpiamängudele, ent see katse ebaõnnestus. Samadele olümpiamängudele oli varuvõistlejana registreeritud aastaid hiljem Eestile olümpiamängudelt pronksmedali võitnud Nikolai Vekšin, kes tollal veel Eestis ei elanud ega treeninud.[12][13]

Eesti Vabariik 1918–1940 muuda

Iseseisvunud Eestis jätkasid tegevust kõik varasematel aastatel rajatud jahtklubid ja asutati uusi: Saaremaa Merispordi Selts (1927) ja Narva Jahtklubi (1928).[14][15] Eesti purjetamises domineeris jätkuvalt Eestimaa Merejahtklubi, millest 1925. aastal sai Eesti esindaja Rahvusvahelises Purjespordiliidus ja Euroopa Jääpurjetamisliidus.[16] Ühe klubi domineerimise lõpetamiseks pandi 1928. aastal alus Eesti Jahtklubide Liidule, millega 1930. aastate keskpaigaks olid liitunud kõik Eestis tollal tegutsenud jahtklubid.[7][17][6] 1935. aastal, aasta pärast Eestimaa Merejahtklubi ühinemist Eesti Jahtklubide Liiduga võttis viimane üle ka riigi esindamise rahvusvahelistes purjespordiorganisatsioonides.[18]

Eesti purjespordi suurimaks saavutuseks esimesel iseseisvusperioodil oli pronksmedali võitmine Amsterdami olümpiamängudelt 1928. aastal. Selle võitis Eestimaa Merejahtklubi aukommodoorile tööstur Emil Fahlele kuulunud 6-meetrise jahi Tutti V meeskond Nikolai Vekšini juhtimisel.[19][20] Teist korda osales Eesti purjetamises olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis. O-jollil sõitnud Erik von Holst sai 17. koha.[21] Regulaarselt edukad olid Eesti jääpurjetajad, kes võitsid Euroopa meistrivõistlustelt korduvalt medaleid, seejuures kuldmedalini jõudsid 1930. aastatel eri jääpurjekaklassides Etienne Gahlnbäck (1933, 1935, 1936, 1937 ja 1938), Andrei Tšutšelov (1933, 1935, 1936, 1937 ja 1938), Erik von Holst (1933, 1934, 1936 ja 1937) ning William von Wirén (1933, 1934 ja 1936).[22]

Nõukogude periood muuda

 
1979. aasta Balti regatt Tallinnas, 1980. aasta olümpiamängude eelüritus

Pärast Eesti annekteerimist Nõukogude Liidu poolt likvideeriti senised purjespordi organisatsioonid ja asendati nõukoguliku spordikorraldusega. 1940. ja 1950. aastatel reorganiseeriti purjespordi süsteemi korduvalt, kuni 1959. aastal rajati Vabariiklik Purjespordi Föderatsioon, mis korraldas Eesti purjesporti kuni Eesti Jahtklubide Liidu taastamiseni 1989. aastal. Mitmete endiste jahtklubide baasil loodi uued kohalikud purjespordiühendused, aga asutati ka uusi klubisid. Samas olid suletud piiritsooni tõttu võimalused Eesti vetes purjetamisega tegeleda piiratud. Peamiselt tegeleti rannikupurjetamisega ja talvisel ajal jääpurjetamisega, avamerepurjetamist peaaegu ei toimunud ning ainsa erandliku avamereregatina toimus regulaarselt 1958. aastal alguse saanud Muhu väina regatt.[23]

Olümpiamängudel osalesid Eestis elanud ja tegutsenud purjesportlased 1960., 1964., 1976., 1980. ja 1988. aastal. 1960. aasta Rooma olümpiamängudel võitis Aleksander Tšutšelov Finn-klassis hõbemedali. 1980. aastal, kui Moskva olümpiamängude purjetamisvõistlused toimusid Tallinnas, võitis Nikolai Poljakov soodimehena Soling-klassis samuti hõbemedali. Järjekordse hõbemedali võitsid 1988. aastal Seouli olümpiamängudel vennad Toomas ja Tõnu Tõniste klassis 470. Medaleid võitsid Eesti purjesportlased ka teistel rahvusvahelistel suurvõistlustel.[21] Rahvusvahelistel võistlustel olid jätkuvalt edukad ka Eesti jääpurjetajad, kes Euroopa ja maailmameistrivõistlustel võitsid järjepidevalt mitmeid medaleid.[24]

Taasiseseisvunud Eesti muuda

 
1992. aasta olümpiamängudel pronksmedali võitnud vendade Toomas ja Tõnu Tõniste vastuvõtt Tallinnas Raekoja platsil

1991. aasta sügisel, peagi pärast Eesti iseseisvuse taastamist võeti Eesti Jahtklubide Liit uuesti Rahvusvahelise Purjespordiliidu liikmeks.[25] Edasistel aastatel on jahtklubide liit jätkanud Eesti purjespordi organiseerimist ja ühendab enamikke Eesti jahtklubisid, mille arv ligineb tänapäeval 20-le.[26] Purjetamise ja purjelauasõiduga tegeletakse nii merel kui ka siseveekogudel, samuti harrastatakse jätkuvalt talvist jääpurjetamist. Mitmetel purjespordialadel on Eesti korraldanud ka rahvusvahelisi tiitlivõistlusi.[27]

Eesti purjesportlasi on alates 1992. aastast osalenud järjepidevalt kõigil suveolümpiamängudel erinevates jahi- ja purjelauaklassides, ent medalini on jõudnud vaid Toomas ja Tõnu Tõniste, kes 1992. aasta Barcelona suveolümpiamängudel võitsid pronksmedali. Esikümnesse jõudis neil olümpiamängudel ka Krista Kruuv, kes sai Europe-klassis kuuenda koha. 1996. aasta suveolümpiamängudel Atlantas said vennad Tõnisted kümnenda koha, esikümnest napilt välja jäid 2012. aasta suveolümpiamängudel Londonis Finn-klassi jahil Deniss Karpak ja 2016. aastal Rio de Janeiros RS:X klassi purjelaual sõitnud Ingrid Puusta, mõlemad said 11. koha.[21]

Organisatsioonid muuda

Rahvusvahelised purjespordiorganisatsioonid muuda

Rahvusvahelist purjesporti reguleerib 1907. aastal asutatud Maailma Purjetamisliit (World Sailing), varasemate nimedega Rahvusvaheline Purjespordiliit (1907–1996) ja Rahvusvaheline Purjetamisföderatsioon (1996–2015).[28] World Sailing koondab riiklike purjespordiorganisatsioone, assotsieerunud liikmeid, klassiassotsiatsioone ja mitmeid muid rahvusvahelisi purjespordiorganisatsioone[29] nagu Offshore Racing Congress (avamere võistlusnõukogu), World Sailing Speed Record Council (maailma purjetamise kiirusrekordite nõukogu) ja International Radio Sailing Association (rahvusvaheline raadiopurjetamise assotsiatsioon).

Organisatsioonid Eestis muuda

  Pikemalt artiklis Eesti jahtklubide loend

Eestis on alates 19. sajandi teisest poolest tegutsenud mitmeid jahtklubisid, mille eesmärk on purjespordi organiseerimine ja võistluste korraldamine. Katusorganisatsioonina tegutseb 1928. aastal asutatud ja 1989. aastal[30] taastatud Eesti Jahtklubide Liit, mille koosseisu kuulub 2024. aasta seisuga 16 jahtklubi, seitse purjespordikooli, 13 klassiliitu ja viis seltsi. Liidu toetajaliige on Eesti Mereakadeemia.[26]

Purjespordi tüübid muuda

Purjesport, sealhulgas võistluspurjetamine jaotub mitmeks tüübiks ja võistluste korraldus on vastavalt erinev. World Sailing on oma kodulehel välja toonud kaheksa purjespordi tüüpi[31]:

  • Fliidivõistlus (Fleet racing)
  • Matšvõistlus (Match racing)
  • Meeskonnavõistlus (Team racing)
  • Avamere- ja ookeanipurjetamine (Offshore & oceanic sailing)
  • Invapurjetamine (Para World sailing)
  • Merematkamine (Cruising)
  • Esitlusvõistlus (Expression events)
  • Raadiopurjetamine (Radio sailing)

Võistlused muuda

Mitmete laevade osalusel toimuvat purjetamisvõistlust nimetatakse regatiks. Selline võistlus koosneb tavaliselt mitmetest üksikutest võistlussõitudest, kusjuures üldvõitja on selle jahi meeskond, kes saavutab võistlussõitudel vähim karistuspunkte. Enamik purjetamisradu kavandatakse ümber poide või sarnaste märkide kaitstud vetes, ent toimub ka avamerevõistlusi. Võistlemiseks kasutatakse eri tüüpi jahte, sealhulgas väikesi purjejahte, katamaraane või merematkamiseks mõeldud jahte. Võistluste korraldust reguleerivad purjetamise võistlusreeglid.

Võistlusklassid muuda

Olümpiaklassid muuda

2024. aasta seisuga kuulub olümpiaklasside hulka kaheksa jahi- ja purjelauaklassi[32]:

  • 470
  • 49er
  • 49erFX
  • IKA - Formula Kite
  • ILCA 6 (Laser Radial)
  • ILCA 7 (Laser Standard)
  • IQFOiL
  • Nacra 17

Ajalooliselt on kasutusel olnud veel mitmeid olümpiaklasse, millest praegu on olümpiamängude purjetamisvõistlustel loobutud, aga mis võivad endiselt kasutusel olla mõningatel teistel võistlustel.

Rahvusvahelised klassid muuda

Maailma Purjetamisliit tunnistab rahvusvaheliste võistlusklassidena ühtekokku kümneid võistlusklasse, nende hulgas eri tüüpi kiiljahid, svertpaadid, mitmekerelised jahid, lohesurfi lauad ja purilauad.[32]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ James C. Williams. Sailing as Play. – ICON: Journal of the International Committee for the History of Technology 2013, vol 19, lk 132–192.
  2. ↑ Gayle Jennings. Water-Based Tourism, Sport, Leisure, and Recreation Experiences. – Water-Based Tourism, Sport, Leisure, and Recreation Experiences. Koostanud Gayle Jennings. Burlington, Oxford: Elsevier, 2007, lk 1–20.
  3. ↑ The Olympics Studies Centre. SAILING History of Sailing at the Olympic Games. – OSC Reference Collection, 19. oktoober 2017, lk 2.
  4. ↑ A. Tetsmann. Eesti purjetamise lugu, lk 9–20.
  5. ↑ Ivar Multer. Eesti purjesport 100 aastat Stockholmi "Nautici" 10 a. – Eesti Päevaleht, 18. mai 1988, lk 3.
  6. ↑ 6,0 6,1 Hans Jalasto. Esimesest jahtklubist klubide liiduni. – Spordileht, 29. mai 1989, lk 2–3.
  7. ↑ 7,0 7,1 A. Tetsmann. Eesti purjetamise lugu, lk 36.
  8. ↑ A. Juske. Jahtidega ajaloo faarvaatril, lk 10.
  9. ↑ A. Tetsmann. Eesti purjetamise lugu, lk 24–26.
  10. ↑ N. Tšutšelov. Eesti jääpurjetajad maailma parimad. – Eesti Spordileht, 1. veebruar 1934, lk 36–38.
  11. ↑ K. Antons. Spordiharrastuse kujunemine, lk 161–162.
  12. ↑ E. von Wahl. Kaiserlicher Estländischer See-Yacht-Club, lk 89–92.
  13. ↑ A. Juske. Jahtidega ajaloo faarvaatril, lk 40, 101.
  14. ↑ Uus jahtklubi. – Meie Maa, 5. veebruar 1927, lk 1.
  15. ↑ A. Tetsmann. Eesti purjetamise lugu, lk 25.
  16. ↑ Erfolge einer estländischen Jacht. – Revaler Bote, 25. juuli 1925, lk 3.
  17. ↑ Eesti purjesport eduteel. – Päevaleht, 30. juuni 1935, lk 2.
  18. ↑ A. Tetsmann. Eesti purjetamise lugu, lk 40.
  19. ↑ Wõiduteel walgete purjede all. – Rahvaleht, 30. august 1928, lk 5–6.
  20. ↑ Der E.S.Y.C. ehrt seine Olympiasieger. – Revaler Bote, 29. august 1928, lk 7.
  21. ↑ 21,0 21,1 21,2 Eesti Jahtklubide Liit, Võistluspurjetamise ajalugu. (arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2023)
  22. ↑ A. Tetsmann. Eesti purjetamise lugu, lk 199.
  23. ↑ A. Tetsmann. Eesti purjetamise lugu, lk 67–98.
  24. ↑ Eesti Jahtklubide Liit, Jääpurjetamise ajalugu. (arhiivikoopia seisuga 29. november 2023)
  25. ↑ Eesti Jahtklubide Liit IYRU liige. – Spordileht, 6. november 1991, lk 1.
  26. ↑ 26,0 26,1 Eesti Jahtklubide Liit, Liikmete nimekiri. (arhiivikoopia seisuga 20. aprill 2024)
  27. ↑ A. Tetsmann. Eesti purjetamise lugu, lk 150–151.
  28. ↑ World Sailing, History.
  29. ↑ World Sailing, Organisational Structure.
  30. ↑ Pühapäeval loodi Pirital Eesti Jahtklubide Liit. – Spordileht, 5. aprill 1989, lk 4.
  31. ↑ World Sailing, Types of Sailing.
  32. ↑ 32,0 32,1 World Sailing, World Sailing Classes.

Allikad muuda

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Purjetamine_(sport)&oldid=6643184"