Punane tolmpea
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Punane tolmpea (Cephalanthera rubra) on käpaliste sugukonna tolmpea perekonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede liik.
| Punane tolmpea | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Üheidulehelised Monocotyledoneae |
| Selts |
Asparilaadsed Asparagales |
| Sugukond |
Käpalised Orchidaceae |
| Perekond |
Tolmpea Cephalanthera |
| Liik |
Punane tolmpea |
| Binaarne nimetus | |
|
Cephalanthera rubra L. | |
| Sünonüümid | |
| |
Taim on oma eredate lillakasroosade õitega üks Eesti eksootilisema välimusega orhideesid.
Eesti Orhideekaitse Klubi valis punase tolmpea 2010. aasta orhideeks.
Välimus muuda
Tumedate, sinakasroheliste lehtedega ja pisut võnkliku varrega punane tolmpea kasvab kuni 50 cm kõrguseks (Eestist on leitud ka 1 m kõrgune taim). Suuri õisi on taimel kuni kümmekond ja need puhkevad jaanipäeva paiku. Mullas on taimel pikkade juurtega peenike risoom, mis mõnikord moodustab kõrvalharudel tütartaimi. Uued taimed võivad areneda ka juurepungadest.
Paljunemine muuda
Putuktolmlejana meelitab punane tolmpea oma ereda õievärviga ligi mesilasi, kuigi tema õites ei olegi nektarit. Taim kasutab ära asjaolu, et putukad tajuvad punaseid ja siniseid värvusi sarnastena. Olles saanud magusa suutäie sinistest kellukaõitest, loodavad putukad sama ka sarnastena tunduvatelt tolmpeaõitelt. Tolmpea viljad on püstised kuprad arvukate väikeste seemnetega.
Kasvukohad muuda
Lubjalembese taimeliigina kasvab punane tolmpea Eestis peamiselt loometsades, aga ka põõsastikes, kuivades männikutes, mõnikord ka paeklibustel teeservadel. Taimed eelistavad poolvarju, lausa lagedal kohtab neid harva. Eestis võib punast tolmpead näha läänesaartel, Mandri-Eesti lääneosas ja Pandiveres. Selle liigi leviku põhjapiir pole meist kaugel — Lõuna-Soomes kuulub ta juba väga haruldaste taimede hulka.
Punase tolmpea taimed elavad aastakümnete vanuseks, kuid igal aastal ei pruugi otsija neid leida. Üsna reeglipäraselt jätavad taimed aeg-ajalt kasvuaastaid vahele ja võivad niimoodi puhata korraga kuni kaks aastat. Pärast puhkust on taimed sageli isegi suuremad ja tugevamad, sest vahepeal on neid toitnud juurtel elav seeneniidistik. Punane tolmpea on väga tundlik niitmise või noppimise suhtes ja see võib taime isegi tappa.
Välislingid muuda
- Punane tolmpea andmebaasis eElurikkus
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Punane tolmpea |