Provespa

putukate perekond

Provespa on ühisherilaste perekond.

Provespa
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Klass Putukad Insecta
Selts Kiletiivalised Hymenoptera
Sugukond Voltherilased Vespidae
Alamsugukond Ühisherilased Vespinae
Perekond Provespa
Ashmead (1903)

Nomenklatuur muuda

Perekonna autor on William Harris Ashmead (1903).

Taksonoomia muuda

Teistest voltherilastest eristab neid see, et suured tagumised täppsilmad on liitsilmadele lähemal kui teineteisele.[1] Iseloomulikud tunnused on ka rohked karvakesed kehal ning kõht, mis on aluselt otsekui raiutud.

Süstemaatika muuda

Perekond Provespa on paralleelne klaadiga (Dolichovespula + Vespula) ning kõik nad koos perekonnaga Vespa.[2]

Klassifikatsioon muuda

Neid on 3 liiki[3]:

Tüüpliik on Provespa anomala.

Perekond on monofüülne.

Liik Provespa barthelemyi on paralleelne klaadiga Provespa anomala + Provespa nocturna.[4]

Levik muuda

Nad elavad Kagu-Aasias ja Lõuna-Aasias.

Liik Provespa barthelemyi on levinud Indiast Indohiinani. Ülejäänud liigid on levinud peamiselt Kalimantanil, Sumatral ja Malai poolsaare lõunaosas.[5]

Arvukus muuda

Et valguslõksud on tõmmanud ligi palju selle perekonna isendeid[6], siis nende biomass on nähtavasti suur[7].

Välimus muuda

Nad on ühtlaselt kollakaspruuni[8] (pruunikasoranži) värvi. Täppsilmad on hästi arenenud, tundlad on pikad[9].

Teistest voltherilastest eristab neid see, et suured tagumised täppsilmad on liitsilmadele lähemal kui teineteisele.[10] Iseloomulikud tunnused on ka rohked karvakesed kehal ning kõht, mis on aluselt otsekui raiutud.

Eluviis muuda

Nad on ainsad öise eluviisiga ühisherilased ning ainsad öise eluviisiga voltherilased Vanas Maailmas.

Neil on kõrgelt arenenud sotsiaalne organisatsioon. Nad on ainsad ühisherilased, kes sülemlevad. Sülemi uue koloonia rajamiseks moodustab emaherilane koos suure arvu tööherilastega. Sülemid lendavad tihti valguse peale elumaja aknast sisse ning hakkavad õlilambi ümber tiirlema, tekitades inimestel paanikat.[11]

Nende paberitaolisest massist pesa on hallikaspruun, mis teeb selle sageli märkamatuks.

Nad püüavad putukaid ja koguvad nektarit, kuid öise jälgimise raskuste tõttu pole üksikasjad teada.[12]

Ökoloogia muuda

Liigi Provespa nocturna töölistelt Malai poolsaarel on leitud torukäpa Coelogyne fimbriata õietolmu; tõenäoliselt on nad selle taime tolmeldajad ning teised selle perekonna liigid võivad olla teiste käpaliste tolmeldajad.[13]

Viited muuda

  1. J. M. Carpenter, L. Nguyen. Keys to the genera of social wasps of South-East Asia (Hymenoptera: Vespidae). – Entomological Science, 2003, 6, lk 183–192.
  2. Carpenter 1987.
  3. J. M. Carpenter, J. Kojima. Checklist of the species in the subfamily Vespinae (Insecta: Hymenoptera: Vespidae). – Natural history bulletin of Ibaraki University, 1997, 1, lk 51–92. Veebiversioon.
  4. Saito, Kojima 2011.
  5. Saito, Kojima 2011.
  6. Kato M, Inoue T, Hamid AA et al. (1995) Seasonality and vertical structure of light-attracted insect communities in a dipterocarp forest in Sarawak. – Researches on Population Ecology, 37, lk 59–79.
  7. Yuta Nakase, Makoto Kato. A nocturnal Provespa wasp species as the probable pollinator of epiphytic orchid Coelogyne fimbriata. – Entomological Science, 2012, 15, lk 253–256.
  8. van der Vecht 1957.
  9. van der Vecht 1957.
  10. J. M. Carpenter, L. Nguyen. Keys to the genera of social wasps of South-East Asia (Hymenoptera: Vespidae). – Entomological Science, 2003, 6, lk 183–192.
  11. Matsuura, M. (1999) Size and composition of swarming colonies in Provespa anomala (Hymenoptera, Vespidae), a nocturnal social wasp. Insectes Sociaux, kd 46, lk 219–223.
  12. Yuta Nakase, Makoto Kato. A nocturnal Provespa wasp species as the probable pollinator of epiphytic orchid Coelogyne fimbriata. – Entomological Science, 2012, 15, lk 253–256.
  13. Yuta Nakase, Makoto Kato. A nocturnal Provespa wasp species as the probable pollinator of epiphytic orchid Coelogyne fimbriata. – Entomological Science, 2012, 15, lk 253–256.

Kirjandus muuda

  • William Harris Ashmead. Provespa, a new genus in the Vespidae. – Entomological News, 1903, kd 14, lk 182.
  • Jacobus van der Vecht. Some further notes on Provespa Ashm. – Journal of the Federated Malay States Museums, 1936, kd 13, lk 159—166.
  • Jacobus van der Vecht. The Vespinae of the Indo-Malayan and Papuan areas (Hymenoptera, Vespidae). – Zoologische Verhandelingen, 1957, kd 34, lk 1–83.
  • M. Matsuura. Vespa and Provespa. – K. G. Ross, R. W. Matthews. The Social Biology of Wasps, Cornell University Press, Ithaca, lk 232–262.
  • M. Matsuura. Some biological aspects of the nocturnal vespine genus Provespa. – Ecological Study on Social Insects in Central Sumatra with special Reference to Wasps and Bees Sumatra Nature Study (Entomology), Kanazawa University, Kanazawa, 1993, lk 27–29.
  • Carpenter, J. M. Phylogenetic relationships and classification of the Vespinae (Hymenoptera: Vespidae). – Systematic Entomology, 1987, kd 12, lk 413—431.
  • M. E. Archer. Taxonomy and distribution of the nocturnal hornets, Provespa (Hym., Vespinae). – Entomological Monthly Magazine, 2000, 136, lk 127–130.
  • James M. Carpenter, Lien Phuong Thi Nguyen. Keys to the genera of social wasps of South-East Asia (Hymenoptera: Vespidae). – Entomological Science, 2003, 6, lk 183–192.
  • Saito, F.; Kojima, J-i. Phylogenetic analysis and biogeography of the nocturnal hornets, Provespa (Insecta: Hymenoptera: Vespidae: Vespinae). – Species diversity, 2011, kd 16, nr 1–2, lk 65–74.
  • Michael Madl. Notes on the genus Provespa Ashmead, 1903 (Insecta: Hymenoptera: Vespidae: Vespinae) based on the material of the Naturhistorisches Museum Wien (Austria). – Annalen des Naturhistorischen Museums in Wien, 2012, B, 114, lk 27–35. Veebiversioon