Pronksspiraalkaunistus

Pronksspiraalkaunistus on läänemeresoomlastele iseloomulikuks peetud muinasaegne rõivaste kaunistamise viis, mille puhul õmmeldi rõivale väikestest pronksist spiraaltorukestest ja rõngakestest mustrid või põimiti need kangasse kudumise käigus. Ilmub Läänemere idakaldal ja Soome lahe ümbruses I aastatuhande teisel poolel ja II aastatuhande alguses. 18.-19. sajandi eesti rahvarõivaste pronksspiraalkaunistust tuntakse etnograafias vaseliste nimetuse all.

Spiraalidest rõivakaunistus Humikkalast, Maskust Soome Rahvusmuuseumi kogus

Rekonstruktsioon hilisrauaaegsest riietusest, mis tugineb Euras Soomes 1969. aastal uuritud Luistari kalmevälja haua nr 56 leidudele. Pronksspiraalidest põimitud kaunistused on õmmeldud põlle allosale ja kaunistavad põlle servi

Sellele kaunistusviisile eelneb juba metalliaja alguses levinud tava kaunistada rõivaid suuremate või väiksemate metallist, enamasti pronksist naastude, klambrite, ripatsite vm elementidega. Vanim ja levinuim viis on spiraaltorude lükkimine kaelakeedesse, mis levis alates vanemast pronksiajast mitmel pool Ida- ja Kesk-Euroopas. Läänemeresoomlaste - eestlaste, liivlaste, vadjalaste, soomlaste ja karjalaste - asustusaladel kujuneb pronksspiraalkaunistus välja umbes I–II aastatuhande vahetusel, skandinaavlaste ja slaavlaste aladel seda ei tunta. Kõige läänepoolsemad pronksspiraalmustrite leiud pärinevad Ahvenamaalt, kõige põhjapoolsemad Soome mandriosast, peamiselt Edela- ja Lõuna-Soomest ning Karjalast. Venemaal on spiraalkaunistusega rõivaleide Novgorodimaa loodeosa vadjalaste keskaegsetes matustes ja ida pool Peipsi järve, üks leid ka Peipsi kagurannikult. Lõunas on spiraalidega rõivaid kaunistanud lisaks liivlastele latgalid, mida aga on seletatud laenuna liivlastelt.

Pronksspiraalkaunistust Eesti muinasaegsel rõivastusel on põhjalikult uurinud Riina Rammo. Pronksspiraalkaunistusele riietes oli pühendatud 2015. aastal Eesti Rahva Muuseumis toimunud näitus "Pronksspiraalidest vaselisteni".

Vaata ka

• Vaselised
• Tinulised