Vikipeedia

Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste meeste üksikmängu võitjate nimekiri

Prantsusmaa lahtised tennisemeistrivõistlused meeste üksikmängus, lühidalt ka Roland Garros, on iga-aastane tenniseturniir, mis toimub üle kahe nädala mais ja juunis. Asutatud 1891. aastal ja turniir toimub alates 1928. aastast Prantsusmaal Pariisis Stade Roland Garrose välistingimustes punase saviga väljakutel. Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused on alates 1925. aastast üks neljast igal aastal mängitavast suure slämmi turniirist, ülejäänud kolm on Austraalia lahtised meistrivõistlused, Wimbledon ja USA lahtised meistrivõistlused. Fédération Française de Tennis (FFT) korraldatud Prantsuse lahtised meistrivõistlused on aasta neljast suure slämmi turniirist kronoloogiliselt kolmandad. 1968. aastal oli see esimene suure slämmi turniir, mis oli avatud ka elukutselistele tennisistidele.

Meeste üksikmängu võitja saab Prantsuse tennise nelja musketäri järgi nime saanud Coupe des Mousquetaires: Jean Borotra, Jacques Brugnon, Henri Cochet ja René Lacoste. Turniiri ei korraldatud aastatel 1915–1919 Esimese maailmasõja tõttu ning see toimus mitteametlikult Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1945, Teise maailmasõja ajal.

Rafael Nadal on tulnud Prantsusmaa meistriks tennises kolmeteist korda (mis on rekord ka kõigi mängijate, nii meeste kui ka naiste arvestus, neljal suurturniiril) ning omab ka lahtiste meistrivõistluste ajastu järjestikuste võitude rekordit, viiega aastatel 2010–2014. Max Decugis võitis enne lahtiste meistrivõistluste ajastu (Open Era) algust kaheksa Prantsusmaa meistrivõistlust. Michael Changist sai lahtiste meistrivõistluste ajastu noorim mängija, kes võitis Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused, kui ta võttis selle tiitli 1989. aastal 17 aasta, 3 kuu ja 20 päeva vanusena. Seevastu Andrés Gimeno on lahtiste meistrivõistluste vanim meister. Kui ta 1972. aastal võitis, oli ta 34 aastat ja 9 kuud vana. Prantsuse tennisistid on tulnud enim Prantsusmaa meistriks 38 võiduga, neile järgnevad Hispaania (19) ja Austraalia tennisistid (11). Praegune meister on Rafael Nadal, kes võitis 2020. aasta finaalis Novak Djokovici, et võita 13. korda Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused.

Ajalugu muuda

 
Rafael Nadal, kes on kõigi aegade rekordiga tulnud 13 korda Prantsusmaa meistriks. Nadal võitis neli turniiri järjest aastatel 2005–2008 ja tema käes on ka lahtiste meistrivõistluste rekord viie järjest võiduga aastatel 2010–2014

Prantsuse lahtisi meistrivõistlusi hakati pidama 1891. aastal. Algul olid need Prantsusmaa meistrivõistlused. Turniiril said osaleda ainult Prantsuse mängijad või välismängijad, kes kuulusid Prantsuse klubisse selle esimese 34 aasta jooksul. Meistrivõistluste esimeseks võitjaks tuli Suurbritannia mängija H. Briggs, klubisse Stade Français kuuluv liige, mis andis talle õiguse võistelda. Turniiri mänge mängiti kolme seast parima formaadiga kuni 1902. või 1903. aastani, mil võeti kasutusele viiest parimast seeria. Turniiri algusaastatel domineerisid Prantsusmaa mängijad, eriti Max Decugis, kes võitis enne Esimese maailmasõja puhkemist kaheksa turniiri. Aastatel 1924–1932 võitis selle tiitli The Four Musketeer liige. Parimad mängijad hakkasid meistrivõistlused meelitama pärast seda, kui sellest sai 1925. aastal rahvusvaheline võistlus, mille võitis René Lacoste. Prantsusmaa võit 1927. aasta Davis Cupil suurendas huvi turniiri vastu ja nõudis uue staadioni ehitamist. Varem oli turniir korraldanud Racing Clubi ja La Faisanderie, enne kui Stade Roland Garros 1928. aastal ehitati. Esimese turniiri võitis uues kohas Henri Cochet.

Jack Crawfordi võit 1933. aastal oli pärast 1891. aastat esimene kord, kui turniiri võitis välismaalane. Pärast tema võitu ei võitnud ükski Prantsusmaa mängija seda tiitlit kuni 1940. aastani, kui turniir peatati pärast Teise maailmasõja puhkemist. Don Budge'i võit 1938. aastal oli märkimisväärne, kuna ta võitis aasta jooksul kõik suure slämmi turniirid. Ehkki turniir peatati 1940. aastal, toimus see mitteametlikult Tournoi de France'i varjus. Esimesed kaks üritust võitis Bernard Destremau, 1942–1945 aga Yvon Petra kolm. FFT ega muud suuremad rahvusvahelised organisatsioonid ei tunnusta neid tulemusi ja neid peetakse mitteametlikeks. Esimese tiitli võitis pärast sõja lõppu 1946. aastal Marcel Bernard; ta oli ainus prantslane, kes võitis selle võistluse enne lahtiste meistrivõistluste ajastu saabumist 1968. aastal.

Sellel perioodil ei domineerinud ükski mängija. Ainult viis mängijat, Frank Parker, Jaroslav Drobný, Tony Trabert, Nicola Pietrangeli ja Roy Emerson, võitsid turniiri mitu korda. Turniirist sai 1968. aastal avatud võistlus, kuna profimängijatel lubati võistelda amatööridega, varem said suure slämmi turniiridel võistelda ainult amatöörid. Austraallase Ken Rosewalli võidetud turniir oli esimene suure slämmi turniir, mis mängiti avatud ajastul.

Rootslane Björn Borg võitis suurema osa turniiridest lahtiste meistrivõistluste algusaastatel. Ta võitis järjestikused tiitlid 1974 ja 1975, enne kui võitis järjest neli turniiri aastatel 1978–1981. Esimese prantslasena võitis Yannick Noah turniiri alates 1946. aastast, kui ta 1983. aastal võitis. Ivan Lendl võitis oma esimese tiitli 1984. aastal, enne kui kaotas finaalis järgmisel aastal Mats Wilanderile ning võitis kaks järjestikust tiitlit aastatel 1986 ja 1987. Michael Changist sai noorim mees, kes võitis Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused, kui ta 1989. aastal võitis Stefan Edbergi.

Ameeriklane Jim Courier võitis turniiri järjest 1991. ja 1992. aastal, enne kui hispaanlane Sergi Bruguera kordas seda saavutust 1993. ja 1994. aastal. Gustavo Kuerten võitis turniiri kolm korda: 1997., 2000. ja 2001. aastal. 2005. aastal tähistati Rafael Nadali esimest Prantsuse lahtist turniiri võitu; aastatel 2005–2008 võitis ta neljal aastal järjest. Nadali võitis 2009. aasta turniiri kaheksandikfinaalis Robin Söderling, kes kaotas finaalis Roger Federerile. Nadal tuli taas meistriks 2010. aastal ja kaitses oma võitu aastatel 2011, 2012, 2013 ja 2014. 2015. aasta võistlusel kukutas ta veerandfinaalis välja Novak Djokovic, kes kaotas lõpuks finaalis Stan Wawrinkale.

Võitjad muuda

Prantsusmaa meistrivõistlused muuda

 
"Neli musketäri" võitis aastatel 1925–1932 kokku kaheksa turniir. Alates 1981. aastast on nende auks nimetatud Coupe des Mousquetaires
 
Max Decugis võitis ajavahemikul 1903-1914 kaheksa tiitlit.
 
Maurice Germot võitis ajavahemikul 1905-1910 kolm tiitlit.
 
Henri Cochet võitis ajavahemikul 1922-1932 viis tiitlit.
 
René Lacoste võitis tiitli kolm korda 1920. aastatel.
 
Jean Borotra võitis aastatel 1924 ja 1931.
 
Sven Davidson tuli esimese rootslasena meistriks, kui võitis 1957. aastal.
 
Björn Borg võitis aastatel 1978–1981 kuus tiitlit ja neli järjest.
 
Ivan Lendl võitis 1980-ndatel kolm tiitlit.
 
Gustavo Kuerten võitis Prantsusmaa lahtistel kõik kolm oma suure slämmi karikat.
 
Roger Federer võitis 2009. aastal – pärast seda, kui Robin Söderling katkestas Rafael Nadali võiduseeria
 
Rafael Nadal tuli neli korda meistriks aastatel 2005–2008, siis veel viiel aastal järjest aastatel 2010–2014 ja veel neli korda aastatel 2017–2020, saades kokku kolmteist turniirivõitu. Nadalil on turniiril 100–2 võitude-kaotuste rekord.
Aastatel 1941–1945 toimusid võistlused mitteametlikult Saksa okupatsiooni ajal, Teise maailmasõja tõttu.
Aasta Riik Võitja Riik 2. koht Tulemus
1891   H. Briggs   P. Baigneres 6–3, 6–4
1892   Jean Schopfer   Francis Louis Fassitt 6–2, 1–6, 6–2
1893   Laurent Riboulet   Jean Schopfer 6–3, 6–3
1894   André Vacherot   Gérard Brosselin 1–6, 6–3, 6–3
1895   André Vacherot   Laurent Riboulet 9–7, 6–2
1896   André Vacherot   Gérard Brosselin 6–1, 7–5
1897   Paul Aymé   Francky Wardan 4–6, 6–4, 6–2
1898   Paul Aymé   Paul Lebreton 5–7, 6–1, 6–2
1899   Paul Aymé   Paul Lebreton 9–7, 3–6, 6–3
1900   Paul Aymé   André Prévost 6–3, 6–0
1901   André Vacherot   Paul Lebreton —
1902   Marcel Vacherot   Max Decugis 6–4, 6–2
1903   Max Decugis   André Vacherot 6–3, 6–2
1904   Max Decugis   André Vacherot 6–1, 9–7, 6–8, 6–1
1905   Maurice Germot   André Vacherot —
1906   Maurice Germot   Max Decugis 5–7, 6–3, 6–4, 1–6, 6–3
1907   Max Decugis   Robert Wallet —
1908   Max Decugis   Maurice Germot 6–2, 6–1, 3–6, 10–8
1909   Max Decugis   Maurice Germot 3–6, 2–6, 6–4, 6–4, 6–4
1910   Maurice Germot   François Blanchy 6–1, 6–3, 4–6, 6–3
1911   André Gobert   Maurice Germot 6–1, 8–6, 7–5
1912   Max Decugis   André Gobert —
1913   Max Decugis   Georges Gault —
1914   Max Decugis   Jean-Pierre Samazeuilh 3–6, 6–1, 6–4, 6–4
1915 Turniiri ei peetud aastatel 1915–1919 I maailmasõja tõttu.
1916
1917
1918
1919
1920   André Gobert   Max Decugis 6–3, 3–6, 1–6, 6–2, 6–3
1921   Jean Samazeuilh   André Gobert 6–3, 6–3, 2–6, 7–5
1922   Henri Cochet   Jean-Pierre Samazeuilh 8–6, 6–3, 7–5
1923   François Blanchy   Max Decugis 1–6, 6–2, 6–0, 6–2
1924   Jean Borotra   René Lacoste 7–5, 6–4, 0–6, 5–7, 6–2
1925   René Lacoste   Jean Borotra 7–5, 6–1, 6–4
1926   Henri Cochet   René Lacoste 6–2, 6–4, 6–3
1927   René Lacoste   William Tilden 6–4, 4–6, 5–7, 6–3, 11–9
1928   Henri Cochet   René Lacoste 5–7, 6–3, 6–1, 6–3
1929   René Lacoste   Jean Borotra 6–3, 2–6, 6–0, 2–6, 8–6
1930   Henri Cochet   William Tilden 3–6, 8–6, 6–3, 6–1
1931   Jean Borotra   Christian Boussus 2–6, 6–4, 7–5, 6–4
1932   Henri Cochet   Giorgio de Stefani 6–0, 6–4, 4–6, 6–3
1933   Jack Crawford   Henri Cochet 8–6, 6–1, 6–3
1934   Gottfried von Cramm   Jack Crawford 6–4, 7–9, 3–6, 7–5, 6–3
1935   Fred Perry   Gottfried von Cramm 6–3, 3–6, 6–1, 6–3
1936   Gottfried von Cramm   Fred Perry 6–0, 2–6, 6–2, 2–6, 6–0
1937   Henner Henkel   Bunny Austin 6–1, 6–4, 6–3
1938   Donald Budge   Roderich Menzel 6–3, 6–2, 6–4
1939   Donald McNeill   Bobby Riggs 7–5, 6–0, 6–3
1940 Turniiri ei toimunud II maailmasõja tõttu.
1941   Bernard Destremau   Robert Ramillon 6–4, 2–6, 6–3, 6–4
1942   Bernard Destremau   Christian Boussus 5–7, 6–4, 6–4, 6–1
1943   Yvon Petra   Henri Cochet 6–3, 6–3, 6–8, 2–6, 6–4
1944   Yvon Petra   Marcel Bernard 6–1, 4–6, 4–6, 7–5, 6–2
1945   Yvon Petra   Bernard Destremau 7–5, 6–4, 6–2
1946   Marcel Bernard   Jaroslav Drobný 3–6, 2–6, 6–1, 6–4, 6–3
1947   József Asbóth   Eric Sturgess 8–6, 7–5, 6–4
1948   Frank Parker   Jaroslav Drobný 6–4, 7–5, 5–7, 8–6
1949   Frank Parker   Budge Patty 6–3, 1–6, 6–1, 6–4
1950   Budge Patty   Jaroslav Drobný 6–1, 6–2, 3–6, 5–7, 7–5
1951   Jaroslav Drobný   Eric Sturgess 6–3, 6–3, 6–3
1952   Jaroslav Drobný   Frank Sedgman 6–2, 6–0, 3–6, 6–4
1953   Ken Rosewall   Vic Seixas 6–3, 6–4, 1–6, 6–2
1954   Tony Trabert   Arthur Larsen 6–4, 7–5, 6–1
1955   Tony Trabert   Sven Davidson 2–6, 6–1, 6–4, 6–2
1956   Lew Hoad   Sven Davidson 6–4, 8–6, 6–3
1957   Sven Davidson   Herbert Flam 6–3, 6–4, 6–4
1958   Mervyn Rose   Luis Ayala 6–3, 6–4, 6–4
1959   Pietrangeli, NicolaNicola Pietrangeli   Ian Vermaak 3–6, 6–3, 6–4, 6–1
1960   Nicola Pietrangeli   Luis Ayala 3–6, 6–3, 6–4, 4–6, 6–3
1961   Manuel Santana   Nicola Pietrangeli 4–6, 6–1, 3–6, 6–0, 6–2
1962   Rod Laver   Roy Emerson 3–6, 2–6, 6–3, 9–7, 6–2
1963   Roy Emerson   Pierre Darmon 3–6, 6–1, 6–4, 6–4
1964   Manuel Santana   Nicola Pietrangeli 6–3, 6–1, 4–6, 7–5
1965   Fred Stolle   Tony Roche 3–6, 6–0, 6–2, 6–3
1966   Tony Roche   István Gulyás 6–1, 6–4, 7–5
1967   Roy Emerson   Tony Roche 6–1, 6–4, 2–6, 6–2

Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused muuda

Aasta Riik Võitja Riik 2. koht Tulemus
1968   Ken Rosewall   Rod Laver 6–3, 6–1, 2–6, 6–2
1969   Rod Laver   Ken Rosewall 6–4, 6–3, 6–4
1970   Jan Kodeš   Željko Franulović 6–2, 6–4, 6–0
1971   Jan Kodeš   Ilie Năstase 8–6, 6–2, 2–6, 7–5
1972   Andrés Gimeno   Patrick Proisy 4–6, 6–3, 6–1, 6–1
1973   Ilie Năstase   Nikola Pilić 6–3, 6–3, 6–0
1974   Björn Borg   Manuel Orantes 2–6, 6–7(4–7) 6–0, 6–1, 6–1
1975   Björn Borg   Guillermo Vilas 6–2, 6–3, 6–4
1976   Adriano Panatta   Harold Solomon 6–1, 6–4, 4–6, 7–6(7–3)
1977   Guillermo Vilas   Brian Gottfried 6–0, 6–3, 6–0
1978   Björn Borg   Guillermo Vilas 6–1, 6–1, 6–3
1979   Björn Borg   Víctor Pecci 6–3, 6–1, 6–7(6–8), 6–4
1980   Björn Borg   Vitas Gerulaitis 6–4, 6–1, 6–2
1981   Björn Borg   Ivan Lendl 6–1, 4–6, 6–2, 3–6, 6–1
1982   Mats Wilander   Guillermo Vilas 1–6, 7–6(8–6), 6–0, 6–4
1983   Yannick Noah   Mats Wilander 6–2, 7–5, 7–6(7–3)
1984   Ivan Lendl   John McEnroe 3–6, 2–6, 6–4, 7–5, 7–5
1985   Mats Wilander   Ivan Lendl 3–6, 6–4, 6–2, 6–2
1986   Ivan Lendl   Mikael Pernfors 6–3, 6–2, 6–4
1987   Ivan Lendl   Mats Wilander 7–5, 6–2, 3–6, 7–6(7–3)
1988   Mats Wilander   Henri Leconte 7–5, 6–2, 6–1
1989   Michael Chang   Stefan Edberg 6–1, 3–6, 4–6, 6–4, 6–2
1990   Andrés Gómez   Andre Agassi 6–3, 2–6, 6–4, 6–4
1991   Jim Courier   Andre Agassi 3–6, 6–4, 2–6, 6–1, 6–4
1992   Jim Courier   Petr Korda 7–5, 6–2, 6–1
1993   Sergi Bruguera   Jim Courier 6–4, 2–6, 6–2, 3–6, 6–3
1994   Sergi Bruguera   Alberto Berasategui 6–3, 7–5, 2–6, 6–1
1995   Thomas Muster   Michael Chang 7–5, 6–2, 6–4
1996   Jevgeni Kafelnikov   Michael Stich 7–6(7–4), 7–5, 7–6(7–4)
1997   Gustavo Kuerten   Sergi Bruguera 6–3, 6–4, 6–2
1998   Carlos Moyá   Àlex Corretja 6–3, 7–5, 6–3
1999   Andre Agassi   Andrei Medvedev 1–6, 2–6, 6–4, 6–3, 6–4
2000   Gustavo Kuerten   Magnus Norman 6–2, 6–3, 2–6, 7–6(8–6)
2001   Gustavo Kuerten   Àlex Corretja 6–7(3–7), 7–5, 6–2, 6–0
2002   Albert Costa   Juan Carlos Ferrero 6–1, 6–0, 4–6, 6–3
2003   Juan Carlos Ferrero   Martin Verkerk 6–1, 6–3, 6–2
2004   Gastón Gaudio   Guillermo Coria 0–6, 3–6, 6–4, 6–1, 8–6
2005   Rafael Nadal   Mariano Puerta 6–7(6–8), 6–3, 6–1, 7–5
2006   Rafael Nadal   Roger Federer 1–6, 6–1, 6–4, 7–6(7–4)
2007   Rafael Nadal   Roger Federer 6–3, 4–6, 6–3, 6–4
2008   Rafael Nadal   Roger Federer 6–1, 6–3, 6–0
2009   Roger Federer   Robin Söderling 6–1, 7–6(7–1), 6–4
2010   Rafael Nadal   Robin Söderling 6–4, 6–2, 6–4
2011   Rafael Nadal   Roger Federer 7–5, 7–6(7–3), 5–7, 6–1
2012   Rafael Nadal   Novak Djokovic 6–4, 6–3, 2–6, 7–5
2013   Rafael Nadal   David Ferrer 6–3, 6–2, 6–3
2014   Rafael Nadal   Novak Djokovic 3–6, 7–5, 6–2, 6–4
2015   Stan Wawrinka   Novak Djokovic 4–6, 6–4, 6–3, 6–4
2016   Novak Djokovic   Andy Murray 3–6, 6–1, 6–2, 6–4
2017   Rafael Nadal   Stan Wawrinka 6–2, 6–3, 6–1
2018   Rafael Nadal   Dominic Thiem 6–4, 6–3, 6–2
2019   Rafael Nadal   Dominic Thiem 6–3, 5–7, 6–1, 6–1
2020   Rafael Nadal   Novak Djokovic 6–0, 6–2, 7–5
2021   Novak Djokovic   Stefanos Tsitsipas 6–7(6–8), 2–6, 6–3, 6–2, 6–4
2022   Rafael Nadal (14)   Casper Ruud 6–3, 6–3, 6–0
2023   Novak Djokovic (3)   Casper Ruud 7–6(7–1), 6–3, 7–5

Turniirivõitjate edetabel muuda

Võistlused enne 1925. aastat olid avatud ainult Prantsuse tenniseklubi liikmetele ja Prantsusmaa kodanikele
Mängijad Amatöörid Avatud ajastu Kokku Aastad
  Rafael Nadal 0 14 14 2005, 2006, 2007, 2008, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2017, 2018, 2019, 2020, 2022
  Max Decugis 8 0 8 1903, 1904, 1907, 1908, 1909, 1912, 1913, 1914
  Björn Borg 0 6 6 1974, 1975, 1978, 1979, 1980, 1981
  Henri Cochet 5 0 5 1922, 1926, 1928, 1930, 1932
  André Vacherot 4 0 4 1894, 1895, '1896, 1901
  Paul Aymé 4 0 4 1897, 1898, 1899, 1900
  MauriceGermot 3 0 3 1905, 1906, 1910
  René Lacoste 3 0 3 1925, 1927, 1929
  Mats Wilander 0 3 3 1982, 1985, 1988
  Ivan Lendl 0 3 3 1984, 1986, 1987
  Gustavo Kuerten 0 3 3 1997, 2000, 2001

Vaata ka muuda

Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste muud võistlused

Suure slämmi turniiride meeste üksikmängu võitjate nimekirjad

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Prantsusmaa_lahtiste_tennisemeistrivõistluste_meeste_üksikmängu_võitjate_nimekiri&oldid=6418935"