Tartu teatriloo värav on Tartupeedia portaali värav Tartu teatrilukku. Siit leiab lingid lehekülgedele, kus on info Tartu näitlejatest, lavastajatest jt teatriinimestest, samuti teatritest, teatriajakirjadest, Tartu teatriloo teemalistest raamatutest jms.
Tüüpiline Tartu näitekirjanik 20. sajandi esimesest poolest.
Teatril on Tartus pikk ajalugu. Sajandite vältel on Tartus teatrit tehtud paljudes keeltes, ehkki kohalikeks keelteks on traditsiooniliselt olnud eesti, vene ja saksa.
Tartu teatrilukku puutuvad mitmesugused teemad:
Tartu teatrid
Tartu teatrihooned
Tartu näitlejad, lavastajad, teatrijuhid, -kunstnikud, -kriitikud jt
Tartu näitekirjanikud
Tartu teatriorganisatsioonid ja -asutused (nt seltsid, stuudiod ja ühingud)
Tartus ilmunud teatriraamatud ja -perioodika
Tartu teatriajalugu (teatriuuendus, koolkonnad, ülevaateartiklid nagu Vanemuise ballett)
Ranget tähelepanuväärsuse piiri on raske tõmmata. Näiteks leidub Eesti teatrile ja teatrikriitikale ajaloolist mõju avaldanud lavastusi ja teatriteemalisi väljaandeid, mis väärivad Vikipeedias omaette artiklit. Samas ei ole mõtet teha eraldi artiklit igast lavastusest ega raamatust.
Igas heas artiklis peaks olema ka mõni pilt. Inimesest, lavastusest, raamatust, teatrimajast... mis iganes antud teemas kohane tundub. Vahel on võimalik puuduv foto ise teha, mõnikord on see kuskil Wikimedia projektides juba olemas ja mõne teema illustratsioone tuleb otsida arhiivist või muuseumist.
Vaevalt saab ühe linna teatrilugu kunagi päris valmis, nii et abi täiendamisel ja parandamisel on igati teretulnud. Selleks ei pea olema isegi Vikipeedia kasutajanime, ehkki kes tahab teha pisut enam kaastööd kui paar täheparandust, võib oma nime all askeldamist ehk pisut mugavamaks pidada. Kel kasutajanime ei ole, saab selle luua lehel "Sisselogimine või kasutajakonto loomine". Registreerudes on kasulik kirja panna ka oma e-postiaadress, et vajaduse korral jõuaks kirjad adressaadini.
Töö Vikipeedia teatrilooliste artiklitega jaguneb laias laastus kaheks: tekstide kirjutamine ja piltide tegemine. Piltide ülespanekul tuleb arvestada autoriõigustega; moodsatest hoonetest tehtud fotod peaks üldjuhul laadima eestikeelsesse Vikipeediasse, kõik muu (eeldusel, et foto vabakasutuslitsentsi all avaldamiseks on autori luba) kesksesse pildiandmebaasi Wikimedia Commons.
Et kõik teemad saaks artiklitega kaetud, on uute artiklite alustamine muidugi hädavajalik. Selleks piisab, kui klõpsata punast värvi linki ja hakata kirjutama. Samas vajavad juba loodud artiklid täiendamist, parandamist, uute allikate lisamist ning tihti ka kaasajastamist. Iga killuke on kasulik ja kui mingil hetkel tundub, et jaks üle ei käi, võib töö rahumeeli pooleli jätta: küll keegi tuleb ja jätkab. Nii Vikipeedia ju toimibki.
