Portaal:Keel/Valitud artikkel
Soovita artiklit
- Lisa uus valitud artikkel järjekorras järgmisele portaali alamlehele.
- Uuenda portaali pealehel mallis {{Portaalvasak2}} parameetri Valitud artikkel num väärtust (kasvata ühe võrra).
Valitud artiklid
Portaal:Keel/Valitud artikkel/1
Ivar Aasen [iivar oosen] (ristitud Iver Andreas Aasen; 5. august 1813 Sunnmøre – 23. september 1896 Oslo) oli norra keeleuurija ja luuletaja, rahvapärase norra kirjakeele looja.
Ivar Aasen sündis 5. augustil 1813 Lääne-Norra rannikul Sunnmøres Ørsta (tol ajal) külas Åseni talus. Ta oli vaese talupoja poeg. Tal oli seitse õde-venda. Isa, väiketalunik Ivar Jonsson, suri 1826. Ka ema suri varakult. Ta kasvas üles üksikus maakohas ja tal ei olnud mängukaaslasi. Koolis käimise võimalused olid väga kehvad. Poiss oli õppimisest väga huvitatud ning omandas lugedes ise suured teadmised, alustades Piiblist. Leeris paistis ta silma ning kirikuraamatus on tema kohta kiitus.
Pärast 1831. aastat, mil ta hakkas kodukihelkonnas rändavaks algkooliõpetajaks, kellena ta töötas mitu aastat, hakkas ta vähehaaval saama koduõpetajakohti (sealhulgas praost Hans Conrad Thoreseni (kirjanik Magdalena Thoreseni abikaasa) juures Herøys (tollal Herø)). Ta sai praostilt ka õpetust. Siis oli tal võimalik lähemalt süveneda oma põhilistesse huvialadesse botaanikasse (ta koostas kohalike taimede täieliku kogu) ja eriti grammatikasse. Samuti õppis ta elavaid võõrkeeli (ta õppis iseseisvalt ladina, saksa, vanapõhja ja teisi keeli).
Portaal:Keel/Valitud artikkel/2
Johann Voldemar Jannsen (sünninimi Jaan Jensen; 16. mai 1819 Vana-Vändra vald – 13. juuli 1890 Tartu) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte.
Jannsen sündis Vana-Vändra vallas.Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe Algkooli (vallakooli) juhataja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud.
Portaal:Keel/Valitud artikkel/3
Grammatilised seosed on moodustajate vahelised tingitusseosed. Lause moodustajad on lauses üksteisega grammatiliselt seotud. Neid seoseid nimetatakse grammatilisteks seepärast, et neid vormistavad grammatilised vahendid:
- abisõnad: sidesõnad ja kaassõnad;
- muutetunnused: käändsõnade käänamine (arvu- ja käändetunnuste muutumine), tegusõnade pööramine (arvu-, isiku-, aja-, kõneviisi- ja tegumoetunnused).
Grammatilised seosed on väga olulised, sest just need seosed muudavad lause arusaadavaks ja ühtseks tervikuks.
Portaal:Keel/Valitud artikkel/4
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja Inglismaal anglosakside valitsemise ajal. Seda räägib 380 miljonit inimest emakeelena ja umbes 600 miljonit esimese võõrkeelena. Ligikaudu 2 miljardit inimest maailmas valdab inglise keelt vähemalt elementaarse suhtlemise tasandil.
Inglise keel on ametliku keelena kasutusel Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias, Uus-Meremaal ja Lõuna-Aafrika Vabariigis. Briti Rahvaste Ühenduse riikides kasutatakse seda ametliku või tähtsuselt teise keelena.
Portaal:Keel/Valitud artikkel/5
Tõlketeadus on mitme teadusharuga seotud akadeemiline distsipliin, mis tegeleb kirjaliku tõlkimise, suulise tõlkimise ja lokaliseerimise teooria, kirjeldamise ja rakendamise uurimisega. Tõlketeadus laenab palju teistelt, tõlkimisega seotud teadusharudelt, milleks on muu hulgas võrdlev kirjandusteadus, arvutiteadus, ajalugu, lingvistika, filoloogia, filosoofia, semiootika ja terminoloogia.
Termini "tõlketeadus" võttis kasutusele Amsterdamis elav ameerika teadlane James S. Holmes artiklis "The name and nature of translation studies", mida peetakse tõlketeaduse kui teadusharu alusepanemise alguseks ning milles tegi Holmes ettepaneku uue ja eraldi distsipliini loomiseks, esitades ühtlasi oma jaotuse selle klassifitseerimiseks.
Enne 1990. aastaid kaldusid tõlketeadlased looma eri koolkondi, eriti preskriptiivse ehk normatiivse, deskriptiivse ehk kirjeldava ja skopos-teooria raames. Alates 1990. aastate n-ö kultuuripöördest on distsipliin jagunenud eri uurimissuundadeks, milles korraga töötatakse mitme uurimisprojektiga, milles laenatakse metodoloogiaid üksteiselt ja teistest akadeemilistest distsipliinidest. Loe edasi...
Portaal:Keel/Valitud artikkel/6
Portaal:Keel/Valitud artikkel/6
Portaal:Keel/Valitud artikkel/7
Portaal:Keel/Valitud artikkel/7