Porkuni paemurd
Porkuni paemurd on endine paemurd Valgejõe ürgoru nõlval, halduslikult Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas.[1]
Paemurrus olev esinduslik paljand on arvele võetud ürglooduse objektina. Paljandit loetakse Porkuni lademe stratotüübiks.[1] Seda täiendab kamariku puurauk, kuna paemurrus puudub Kamariku kihistik.
Paljand asub Porkuni parkmetsas. Aastal 2017 puhastati sealset paljandit. Ülevalt alla moodustavad esimesed 1,5 meetrit Ärina kihistu Tõrevere kihistiku helehallid korall-lubjakivid. Järgmised 1,5 meetrit koosnevad Ärina kihistu Siuge kihistiku hallikaspruunidest kuni pruunidest teralis-mudalistest lubjakividest. Järgmine meeter koosneb Ärina kihistu Vohilaiu kihistiku hallidest bioklastilistest lubjakividest. Sellele järgnevad 1,5 meetrit koosnevad Ärina kihistu Röa kihistiku kollakas- kuni pruunikashallist dolomiidist. Alumised 0,3 meetrit moodustab Adila kihistu kollakashall või kollane savikas dolomiit.[2]
Paemurdu on uuritud juba aastast 1854, mil seda uuris Karl Eduard von Eichwald ja eristas omaette kivimitüübiks Borkholmi dolomiidi (tänapäeva Röa kihistiku). Aastal 1858 eristas Friedrich Schmidt seal nelja erinevat kivimitüüpi, mis vastavad praegustele kihistikele. Aastal 1881 defineeris ta nende alusel Porkuni lademe. Aastal 1923 kirjeldas murdu detailselt A. Wahl, kelle töös oli peamine rõhuasetus sealsete kivimikihtide kivististe koosseisul.[3]
Paemurd on üks rikkalikumaid ordoviitsiumi lõpu kivististe leiupaikasid maailmas, kust on leitud üle 150 kivistiseliigi.[4]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Porkuni paemurd Eesti looduse infosüsteemis (vaadatud 04.05.2013)
- ↑ Eesti stratotüüpsed paljandid
- ↑ Helle Perens, Tamsalu-Porkuni paeala, 2009.
- ↑ Porkuni paemurd
Välislingid muuda
- Porkuni paemurd Eesti looduse infosüsteemis