Plokk-laava on suuremaid nurgeliste servadega laavaplokke sisaldav konarliku pinnaga laavavool.

Andesiitne plokk-laava

Vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud plokk-laava on kõrge viskoossusega ja mõõdukalt jahtunud. Võrreldes aa-laavaga on reeglina seda tüüpi laavavoolud paksemad ja raskemad; sellegipoolest liigitatakse nad sageli aa-laava tüübi alla. Kuigi aa-laava on üldiselt basaltse koostisega, koosneb plokk-laava happelisest rüoliidist või andesiidist, mis on heledamat värvi, jahtub kiiremini ja voolab aa-laava voolust aeglasemalt.[1]

Plokk-laava meenutab aa-laavat sellega, et koosneb suures osas lahtisest purdmaterjalist, kuid selle killud on rohkem korrapärase vormiga, enamik neist on hulknurksed ja suhteliselt siledate külgedega.[2] Plokk-laava plokkide suurus jääb vahemikku 0,25–1 m. Võrreldes aa-laavaga on nad tavaliselt ka rohkem klaasjad.[3]

Kamtšatka poolsaarel asuvast Kljutšist väljavalgunud laava on plokk-laava. Mõnikord kujundavad plokid laavavoolude pinnal fantastilisi vorme. Laavavoolude maksimaalne pikkus ulatub 16 kilomeetrini, laius 200–1500 meetrit ja paksus mõnekümne meetrini.[4]

Viited muuda

  1. Volcanic Eruptions and Types of Lava Flows brighthub.com.
  2. Block lava flow Encyclopedia Britannica.
  3. Alwyn Scarth. "Volcanoes: An Introduction". Google Books. Lk 150–152.
  4. Horst Rast. "Vulkaanid ja vulkanism". Tallinn, 1988. Lk 101–102.

Välislingid muuda