Pisarakanalike (ladina keeles canaliculus lacrimalis) on paljude loomade peas silmade juures paiknev paariline kanal.[1]

Pisarakanalikeste kaudu liigub pisaravedelik pisarakotti ja edasi ninaõõnde.

Pisarakanalikeste areng, anatoomia, füsioloogia, morfoloogia ja patoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Roomajatel muuda

Enamikul roomajatel on pisarakanalikesed.

Madudel muuda

Madudel esineb pisarakanalikeste anatoomias varieeruvusi, nii suubuvad Harderi näärmed harilikul nastikul otse pisarakanalikestesse, kuid osadel madudel suubuvad harunenud väiksemad pisarakanalikesed silmakilbisetagusesse ruumi ja seejärel suubuvad ühte pisarakanalikesse.[2]

Patoloogia muuda

Pisarakanalikese sulgumise korral koguneb vesivedelik silmakilbise ja sarvkesta vahele. Vedelik võib tihti sisaldada baktereid jm, mis võivad põhjustada silmade ja suu haiguslikke seisundeid, seega tuleks vedelik eemaldada.[3]

Imetajatel muuda

Inimestel muuda

Inimestel on kanalikesed pisaraelundkonna osa.

Inimestel on pisarakanalikesed üsna lühikesed, umbes 1 cm pikkused kanalikesed, mis paiknevad kummagi silmalau ääres. Pisarakanalikesed saavad alguse kummastki pisaratäpist ja suubuvad pisarakotti.[1]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 "Meditsiinisõnastik" 587:2004.
  2. Douglas R. Mader,Reptile Medicine and Surgery, Saunders Elsevier, 2006, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 27.01.2014) (inglise keeles)
  3. Leanne C Alworth, Sonia M Hernandez, ja Stephen J Divers, Laboratory Reptile Surgery: Principles and Techniques, J Am Assoc Lab Anim Sci. 2011 January; 50(1): 11–26, Published online 2011, January, PMCID: PMC3035398, Veebiversioon (Vaadatud 27.01.2014), (inglise keeles)