Pirgu mõis
Pirgu mõis (saksa keeles Pirk) oli Harjumaal Juuru kihelkonnas asunud rüütlimõis. Tänapäeval jäävad mõisa alad Raplamaale Rapla valda.
Ajalugu muuda
Pirgu (tollase saksakeelse nimega Pirck) mõis eraldati Angerja mõisast 1662[1]. Tollal kuulus mõis Otto Johann von Uexküllile.
Pärast Põhjasõda läks mõis Peetzide suguvõsale. Mõis oli Juuru kihelkonna väikseim nii rahvaarvult kui ka pindalalt.
Pirgu mõis meenutab Hõreda mõisa, olles siiski tagasihoidlikuma suurusega. Ühisjooned ja stiilipuhtus ilmnevad proportsioonides, akende kujus ja stukitöös. Suurt tähelepanu pöörati pargile, kus seniajani on tunda inglise pargistiili mõju.
Pärast Hõreda mõisa müüki 1819. aastal ostis Pirgu mõisa 90 000 bankorubla eest Gideon von Stahl.
1847 omandasid 39 000 hõberubla eest mõisa Wulfsdorffid ja 1887 Hagemeisterid.
1901. aastal omandasid mõisa Wetter-Rosenthalid, kelle kätte jäi mõisasüda ka pärast 1919. aasta võõrandamist. Pärast mõisate võõrandamist jaotati park 3 asundustalu vahel, mõisahoone jäi Madelene von Wetter-Rosentthali valdusse. Pirgu mõisas veetis oma lapsepõlve ja hilisemad eluaastad baltisaksa skulptor ja graafik Constanze von Wetter-Rosenthal.
Pärast Teist maailmasõda mõisakompleks lagunes. Mõisapark kuulus pärast sõda kõigepealt Rapla rajooni Tööstuskombinaadile, aastast 1948 Koidu kolhoosile ja pärast spordiühingule Jõud.
Aastatel 1984–1987 taastati Rapla Agrotööstuskoondise initsiatiivil mõisa peahoone ja park, arhitekt oli Ants Evart ja sisekujundaja Hellekai Põldra. Mõisa taastamisel olid aluseks vanad joonised ja pildid.
Pirgusse kujunes koolituste ja ürituste toimumise koht. Tegevuse alustala oli Pirgu Arenduskeskuse mälusektor, mis kogus 20. sajandi eestlaste elulugusid ja kasutas kogutud materjali teatrilavastustes, mida mängiti Pirgu mõisa võlvsaalides. Lavastustes tegid kaasa vennad Johansonid, Katrin Saukas, Marko Matvere jpt. Mälusektorit juhtisid Ülo Vooglaid ja Merle Karusoo.
Õigusjärgse Eesti Vabariigi taastamisega ning riikliku rahastamise lõppemisel jäi mõis hooldamata ja kütteta ning tollane omanik, Raplamaa Tootjate Liit müüs mõisa 2 miljoni Eesti krooni eest maha.
1994. aastast on mõis eravalduses. Mõisa praegune ainuomanik on õppejõud ja psühholoog Ruth-Kaja Pekk, kes on pärit mõisa lähistelt. Temaga koos juhib mõisa tema tütar Eva Garmider-Laur. Mõisahoones toimuvad tänapäeval koolitused, peod ja pulmad.
Stiilipuhtas kõrgklassitsistlikus stiilis ehitatud ja taastatud mõisahoone on muinsuskaitse all. Pirgu mõisa park on võetud looduskaitse alla.
Mõisakompleks muuda
Algselt oli mõisa peahooneks tagasihoidlik puitehitis, mille asemele Gideon von Stahl lasi 1820. aastal ehitada esindusliku kivist hoone.
Härrastemaja ümber rajati liigirikas Inglise stiilis Pirgu mõisa park. Pargi pindala on 10,5 ha. Parki piiravad põllumaad ning õue- ja hoonetealused maad. Parki läbib Atla jõgi. Park rajati kaheosalisena. Pargi teljeks olid jõgi ja org, mille kaldale peahoone ehitati. Esimese osa moodustas regulaarelementidega esiväljak, mille üheks küljeks oli jõgi. Põhiosa oli peahoone tagune laineline jõeorg, kus asus paisjärv. Org oli kujundatud üksikute saludega ja vähemalt kilomeetripikkuse vaatega Seli mõisa suunas. Oru üks kallas oli kujundatud fooniloova kõrge puistuga, oru vastaskaldal oli suur parkmets Pirgu tammik.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Eesti kohanimeraamat, lk. 489
Välislingid muuda