Põhjamehhiko kuusk

Põhjamehhiko kuusk (Picea chihuahuana) on igihaljas okaspuu kuuse perekonnast. Teaduslikus kirjanduses kirjeldas liiki esimesena 1942. aastal Mehhiko botaanik Maximino Martínez.

Põhjamehhiko kuusk
Kaitsestaatus
Väljasuremisohus (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass	Okaspuud Pinopsida
Selts	Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond	Männilised Pinaceae
Perekond	Kuusk Picea
Liik	Picea chihuahuana
Binaarne nimetus
Picea chihuahuana Martínez (1942)

Botaanilised tunnused

Okkad

Puu kasvab üldjuhul 25–30 m, harva kuni 51 m kõrguseks, vanus võib küündida kuni 272 aastani. Tüve läbimõõt on tavaliselt 45–70, soodsates tingimustes 100–150 cm. Tüve koor on hallikas, lõhenenud ja kestendav. Pungad on 4–10 cm pikkused, vaigused. Võrsed on jämedad, tuhmkollased, karvadeta. Okkad on äärmiselt teravad, sinakasrohelised, 17–23 mm pikkused, rombjad või lamedad. Isasõisikud on 2–3 cm pikkused, punakad. Käbid on 7–12 cm pikkused, silinderjad, noorelt rohelised, valminult oranžikaspruunid. Seemnete kestad on mustad, 3,5–4 mm pikkused; tiivakesed on 10–12 mm pikkused.

Levikuala ja ökoloogia

Põhjamehhiko kuusk on Mehhiko endeem ning tema 39 hajutatud populatsiooni asuvad Lääne-Sierra Madre mägedes 2150–2990 m kõrgusel üle merepinna. Populatsioonid asuvad kolmes grupis, põhja- ja lõunapoolseima vahekaugus on 687 km. Gruppide vahekaugused on suured ning asustustihedus erinev. Kõige põhjapoolsem grupp on suurim ning see asub Chihuahua osariigis, lõunapoolseimad aga Durangos.

Kasvukohtadeks on enamasti kanjonite ja sälkorgude põhjadelähedased põhja- ja kirdesuunalised kivised nõlvad, mille kalded on keskmiselt 65%. Kohati tõusevad puud peaaegu seljandikuni. 1997. aasta loendusel saadi puude (kõrgus suurem kui 0,3 m) koguarvuks 42 610, nendest 24 221 olid kõrgemad kui 2,0 m. Lõunapoolsemates populatsioonides kasvasid suuremad ja vanemad puud. Põhjapoolsemates populatsioonides olid 19% puudest nakatunud parasiittaimedega.

Kaaspuuliikidest on esindatud:

Abies durangensis Arbutus madrensis Cupressus lusitanica – mehhiko küpress Juniperus deppeana – paksukooreline kadakas Juniperus flaccida – mehhiko kadakas Picea engelmannii subsp.mexicana – mehhiko kuusk Pinus arizonica – arisoona mänd Pinus durangensis Pinus strobiformis – valkjas mänd

Populus tremuloides – ameerika haab Pseudotsuga menziesii – harilik ebatsuuga Quercus castanea Quercus crassifolia Quercus emoryi Quercus laeta Quercus oblongifolia Quercus rugosa

Populatsioonide taastootmine on vilets peamiselt sagedaste metsapõlengute ja karjakasvatajate tõttu. Väiksematel populatsioonidel on seemnete idanevus väike inbriiddepresiooni tõttu.