Pavel Pastelnjak
Pavel Panteleimonovitš Pastelnjak (15. august 1903[1] – mai 1963[1]) oli NSV Liidu riikliku julgeoleku töötaja.[2]
Elulugu muuda
Pavel Pastelnjak sündis Harkivi kubermangus taluniku perekonnas. Aastatel 1916–1919 töötas isale kuuluvas talus Tsarjeborisovos. 1919. aastal astus kommunistlikkusse parteisse. 1922–1925 õppis Doni riiklikus ülikoolis, kuid viimane jäi lõpetamata.[2]
1919–1920 oli eriülesannetega salga punaarmeelane-vabatahtlik Izjumis ja 13. armee Vetšekaa eriosakonna uurimisjaoskonna sekretär Lõunarindel. 1921. aastal Edelrinde Vetšekaa eriosakonna aktiivala sekretär, Kiievi sõjaväeringkonna Vetšekaa eriosakonna banditismivastase võitluse operatiivstaabi sekretär ja ülema abi ja 1. ratsaarmee Vetšekaa eriosakonna banditismivastase võitluse operatiivstaabi ülema abi. 1921–1924 Kagu-Venemaa ja Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkonna Vetšekaa (hiljem GPU) täievolilise esinduse eriosakonna banditismivastase võitluse operatiivstaabi ülema abi. 1924. aastal Põhja-Kaukaasia krai OGPU täievolilise esinduse vastuluureosakonna 2. jaoskonna ülema abi. 1924–1925 jätkas samas asutuses ida sektsiooni ülema abina. 1925–1926 oli sealsamas salajase-operatiivosakonna volinik. 1926–1929 oli UNSV OGPU täievolilise esinduse vastuluureosakonna volinik.[2]
1929–1930 Ševtšenko ringkonna GPU osakonna salajase-poliitilise jaoskonna ülem Tšerkassõs. 1930–1932 Moldaavia oblasti OGPU eriosakonna ülem ja GPU 25. piirivalvesalga ülem Tiraspolis. 1932–1936 oli Pastelnjak 24. piirivalvesalga ülem asetäitja salajas-operatiivalal Mogiljov-Podolskis. 1936–1937 NKVD kõrgema piirivalvekooli kuulaja. 1937–1938 komandeeringus Pariisis olles Pariisi näituse Nõukogude paviljoni komandant. 1938 oli NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus (NSVL NKVD GUGB) 3. osakonna 8. jaoskonna ülema asetäitja ja hiljem ka 8. jaoskonna ülem. 1938–1939 oli 3. osakonna 10. jaoskonna ülem. 1939–1943 viibis komandeeringus New Yorgis, kusjuures 1941. aastal residendi kohusetäitjana Pavel Klarini nime all. 1943–1944 viibis komandeeringus NSV Liidu Mehhiko saatkonna II sekretäri Klarini katte all.[2] Teda autasustati Punatähe ordeniga Stalini käsul augustis 1940 toimunud Lev Trotski tapmise organiseerimise eest.[3]
1944–1945 oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi (NSVL NKGB) reservis, täites detsembrist 1944 NKGB Saaremaa jaoskonna ülema kohuseid. Perioodil 05.02.1945–01.03.1945 NSVL NKGB 2. valitsuse 7. osakonna 11. jaoskonna ülem. 1. märtsist 1945 kuni 18. maini 1951 ENSV riikliku julgeoleku rahvakomissari (hiljem ministri) esimene asetäitja. 1951. aastal oli NSVL MGB kaadrivalitsuse käsutuses ning samal aastal läks ka pensionile.[2]
Tegevus Eesti NSV julgeolekuministri (rahvakomissari) asetäitjana muuda
1945. aasta varakevadel algasid ple Eesti julgeolekuorganite ühisoperatsioonid vastupanuliikumises osalejate tabamiseks. Eesti territoorium jagati operatiivgruppide vahel sektoriteks. Operatiivgruppidesse kuulusid NKVD; NKGB, SMERŠi ja piirivalvevägede operatiivtöötajad ning NKVD vägede ja Punaarmee üksused. Ühte sellist gruppi juhtis Pavel Pastelnjak. Põhiline tegevusmeetod oli mastaapne "sõjalis-tšekistlik operatsioon", kus operatiivtöötajad juhtisid agentuurilt ja tunnistajatelt saadud informatsiooni alusel operatiivgrupi üksused metsavendade punkriteni.[4] Pastelnjak juhtis Viljandi maakonda saadetud operatiivgruppi, mis kestis 14. maist 10. augustini 1945. Seisuga 10.07.1945 oli operatiivgrupp Viljandimaal likvideerinud 13 "bandiitliku " gruppi. Tapetud oli 15 ja arreteeritud 43 metsavenda, üksikmetsavendi oli tabatud 79, legaliseerituid loendati 66. Operatsiooni käigus arreteeriti ja suunati filtratsioonilaagritesse 886 isikut. Hävitati 13 metsavendade punkrit ja värvati 150 informaatorit.[5] 22. juulil 1947 allkirjastas ta käskkirja nr. 0043 "Otsustavate meetmete rakendamisest relvastastatud natsionalistlike bandede likvideerimiseks Eesti NSV territooriumil." Selles kohustus ta banded likvideerima hiljemalt 15. septembriks 1947. Nähti ette agentide imbumist metsavendade salkadesse, seejärel nende salkade liikmete kinnivõtmist ja hävitamist. Loodi maakondadesse saadetavad opetiivgrupid, kes saadeti pärast instrueerimist juuli lõpus 1947 laiali maakondadesse operatsiooni läbi viima. Pastelnjak juhtis Tartu maakonda saadetud gruppi.[6] Pastelnjak vastutas aastatel 1947-51 metsavendade vastase võitluse eest Eestis.[7] 1949. aasta märtsiküüditamise ajal juhtis ta küüditamise läbiviimist pealinnas Tallinnas.[8]
Auastmed muuda
- riikliku julgeoleku alampolkovnik, 22.02.1944
- riikliku julgeoleku polkovnik, 07.09.1945
Autasud muuda
- Punatähe orden, 14.02.1936 (hea töö eest ja NSV Liidu piirivalve 15. aastapäeva puhul)[1]
- Punatähe orden, 17.06.1941 (Lev Trotski tapmisele kaasaaitamise eest)[1]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Päring veebilehelt knowbysight.info: Пастельняк Павел Пантелеймонович
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Meelis Saueauk, Propaganda ja terror : Nõukogude julgeolekuorganid ja Eestimaa Kommunistlik Partei Eesti sovetiseerimisel 1944-1953 (Tallinn: SE&JS, 2015), lk 403–404.
- ↑ Meelis Saueauk, ''Propaganda ja terror : Nõukogude julgeolekuorganid ja Eestimaa Kommunistlik Partei Eesti sovetiseerimisel 1944-1953'' (Tallinn: SE&JS, 2015), lk 155
- ↑ Saueauk lk. 255
- ↑ Pearu Kuusk "Nõukogude võimu lahingud Eesti vastupanuliikumisega. Banditismivastase Võitluse Osakond aastatel 1944-1947" Tartu, 2007. Lk 69-70
- ↑ Kuusk lk 141
- ↑ Saueauk lk 276-276
- ↑ Saueauk lk 306