Paul Friedrich Saagpakk (2. september 1910 Mustjala vald, Saaremaa23. veebruar 1996 Kuressaare) oli eesti keele- ja kirjandusteadlane, leksikograaf ja publitsist.[1]

Elulugu muuda

Paul Friedrich Saagpakk oli väikekaupmehe poeg.[1]

Ta lõpetas 1928. aastal Saaremaa Ühisgümnaasiumi reaalharu ja 1935. aastal Tartu Ülikooli inglise filoloogina[1] cum laude (õppis ka loogikat, pedagoogikat, psühholoogiat ja rahvaluulet)[viide?]. 1936 oli ta Briti Nõukogu stipendiaat Southamptoni Ülikooli juures, 1943 vabakuulaja Helsingi Ülikoolis ja 1944–47 õppis Uppsala Ülikoolis. 1947 kaitses ta filosoofialitsentsiaadi kraadi Uppsala Ülikoolis väitekirjaga "Hugh Walpole, social critic" ning 1966. aastal filosoofiadoktori kraadi inglise kirjanduses ja võrdlevas kirjandusteaduses Columbia Ülikoolis väitekirjaga "Psychopathological elements in British novels from 1890 to 1930". Üliõpilasena töötas ta Eesti-Inglise Ühingus, tegi 1932 Saaremaal antropoloogilisi mõõtmisi ning uuris 1933–34 Tartu laste intelligentsust.[1]

1935–40 oli Paul Saagpakk Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasiumi, 1936–37 Riikliku Inglise Kolledži ja 1938–40 Tallinna Rahvaülikoolide Seltsi Erakolledži inglise keele õpetaja. Ta oli Keeltekooli üks asutajaid ja 1940–41 juhataja. 1941 oli ta Lutheri vabriku laohoidja abi, hilissuvel arreteeriti ja oli 9 kuud vanglas.[1]

1943. aasta sügisel põgenes Saagpakk Soome ja sealt 1944 Rootsi. 1945–46 oli ta Uppsala Ülikooli stipendiaat ja inglise raamatukogu juhataja, samuti rahvaülikooli (Kursverksamheten)[1] inglise keele lektor[viide?]. Sealt läks ta 1946 USA-sse, kus oli 1946–48 Newarki Riikliku Õpetajate Kolledži[1] saksa keele lektor[viide?] ja Rutgersi Riikliku Ülikooli õppejõud, 1948–58 New Jerseys Uppsala kolledži abiprofessor, 1964–68 Massachusettsi Ülikooli inglise kirjanduse lektor, 1968–81 professor, ühtlasi 1969–70 Fulbrighti uurimisstipendiaat Helsingi Ülikooli juures. Aastast 1981 Massachusettsi Ülikooli emeriitprofessor. Saagpakk pidas loenguid ka Helsingi, Uppsala, Freiburgi ja Yale'i ülikoolis. Helsingi Ülikoolis töötades algatas ta Helsingi ja Massachusettsi ülikoolide vahelise üliõpilaste vahetusprogrammi. Aastast 1983 käis ta korduvalt Eestis, 1995 naasis Eestisse.[1]

1950 oli Saagpakk New Yorgi Eesti Täienduskooli asutajaid.[1] Ta pidas loenguid väliseestlaste kultuuritegevusest, eesti keelest ja kirjandusest.[viide?]

Paul Saagpaku pärandist makstakse stipendiume üliõpilastele, toetusi kirikute restaureerimiseks ja Eesti tutvustamiseks välismaal.[1]

Teadustöö muuda

Paul Saagpakk avaldas teadustöid inglise kirjanduse, eesti keele ja kirjanduse alalt, keeleuuendusest ja ortograafiast (ilmunud peamiselt USA teaduslikes väljaannetes ja eesti pagulasajakirjades). Tema elutööks sai mahuka eesti-inglise sõnaraamatu koostamine (I osa ilmus New Yorgis 1955, tervikteos Yale'i Ülikooli väljaandena 1982). Ta oli Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi (Stockholmis) asutajaliige, New Yorgi Eesti Haridusseltsi, Ülemaailmse Eestlaste Ühingu ja Eesti PEN-klubi juhatuse liige, New Yorgi Eesti Täienduskooli rajajaid, Eesti Teadusliku Ühingu Ameerikas, Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis, Modern Language Associationi jts organisatsioonide liige.[1]

Tunnustus muuda

Teoseid muuda

  • A survey of psychopathology in british literature from Shakespeare to Hardy. // Literature and Psychol. (1968) 2, 3
  • Ajakiri "Books Abroad" ja eesti kirjandus. // Mana 12 (1969)
  • Johannes Aavik, artificer of estonian language. // Books Abroad 44 (1970)
  • Eesti keeleuuenduse grammatika ja ortograafia. // Mana 43 (1976)
  • The apollonian impulse: Aleksis Rannit and Wallace Stevens. // Massachusetts Rev 21 (1980)
  • Eesti-inglise sõnaraamat. New Haven ja London, 1982, 2. trükk Tallinn, 1992, 3. trükk Tallinn, 2000
  • Sünonüümisõnastik. Toronto, 1992
  • Valik vähelevinud sõnu. Tallinn, 1996

Viited muuda

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide
  2. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 887

Kirjandus muuda

  • Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, kd II, lk 534
  • Eesti entsüklopeedia, kd 14, lk 447
  • Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn, 1995, lk 192–193
  • Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik = Estonian scholars and scientists abroad: biographical directory. Stockholm, 1984, lk 110
  • Eesti kirjanike leksikon. Tallinn, 2000, lk 492–493
  • Dissertation Abstracts. A. The humanities and social sci. Ann Arbor, MI 27 (1966) 3, lk 782A–783A
  • Must, H. A new Estonian-English dictionary. // J. Baltic Studies XIV (1983) 2, lk 150–156
  • Vaska, L. Paul F. Saagpakk 85. // Teataja (1995), 23. IX
  • Prof. Saagpakk suri Kuressaares. // Eesti Päevaleht (1996) 7. III
  • Karelson, R., Kull, R. Paul Saagpakku mälestades. // KK (1996) 5, lk 345–347
  • Soosaar, E., Langemets, A. Paul Saagpakk. 2. september 1910 – 23. veebruar 1996). // Looming (1996) 5, lk 712–714
  • Vihma, H. Aaviku Seltsi esimene auliige Paul Saagpakk. // Artikleid ja arhivaale II (1998), lk 71–82
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013


  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.