Paukjärve loodusrada
Paukjärve loodusrada on 5,1 meetri pikkune loodusrada Harjumaal Kuusalu vallas Aegviidu-Kõrvemaa puhkealal.
Raja tutvustus muuda
Paukjärve loodusrada asub Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal ning kulgeb mööda Paukjärve-äärseid oose ja oosidevahelisi orgusid. Rada on ringikujuline, tähistatud kollaste värvimärkidega puudel. Rajal on 9 huvipunkti kirjeldustega, vaatetorn ja telkimisala Paukjärve kallastel. Paukjärve loodusrada on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) eramaa.[1][2]
Ajalugu muuda
Paukjärve loodusrajal, täpsemalt sellel telkimisalal, on suur ajaloo- ja kultuurilooline tähtsus: enne teist maailmasõda toimusid seal Noorte Meeste Kristliku Ühingu (NMKÜ) suvelaagrid. Seal treenisid ka Eesti Vabariigi korvpallikoondise sportlased, sealhulgas olümpiakoondis. Hiljem pidasid telkimisalal laagreid skaudid ja Nõukogude aja alguses ka pioneerid. 1953. aastast kuulus see koht Nõukogude Armee suurtükiväe katsepolügooni alla. Laagrit ja selle rajatisi meenutab nüüd vaid lõkkeaseme betoonring järve kaldal.[3][4]
Taimestik ja loomastik muuda
Marjadest ja seentest on loodusrajal mustikad, pohlad ja kukeseened. Kaitsealused liigid on ujuv penikeel ja järv-lahnarohi, kaladest on valdav ahven, leidub ka särge ja haugi. Umerikjärves leidub haruldast vesikuuske. Loomadest võib kohata metssiga. Metsatüüpidest vahelduvad niiske ja hämar laanemets ning valgusküllane männi-palumets.[4][2][5]
Loodusraja huvipunktid muuda
- Soodla jõgi on 75 km pikkune Jägala jõkke suubuv jõgi Põhja-Eestis.[6]
- Kaasikjärv on järv Harju maakonnas Kuusalu vallas Koitjärve külas. Veekogu pindala on 0,7 ha ja kaldajoone pikkus 317 m.[7]
- 14 meetri sügavune Metstoa Ümerikjärv on Põhja-Eesti sügavaim järv.[8]
- Paukjärv on Eesti üks puhtamaid järvi, mille läbipaistvus küünib 6 meetrini. Järve suurim sügavus on 11,1 meetrit ja laius 360 m.[9][5]
- Loodusrajal asub piirikivi, mis on talu, kinnistu, omavalitsuse või riigi piiril asuvat punkti märkiv kivi.
- Vahelduva maastiku moodustavad sealsed oosid.[1]
- Paukjärve vaatetorn on loodusrajale jääv kuusepalkidest valmistatud 8,5-meetrine torn.[1]
- Põhja-Kõrvemaal kasvavad palumetsad, mis on eesti metsatüüpidest kõige levinumad. Palumetsi leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel.[1][10]
- Paukjärve loodusrajal võib näha ka nõmmemetsa ehk nõmmikut. Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud.[1][11]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 [1]Paukjärve loodusrada. Vaadatud 26.03.2020.
- ↑ 2,0 2,1 Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala. Loodusega koos. Vaadatud 26.03.2020.
- ↑ [2][alaline kõdulink]Kultuuripärand. Vaadatud 26.03.2020.
- ↑ 4,0 4,1 [3]Kõrvemaa ja Jõgevamaa külastusalade väärtuste eksponeerimise kaardistamine ja laekunud ettepanekud. Vaadatud 26.03.2020.
- ↑ 5,0 5,1 [4]Paukjärv. Vaadatud 26.03.2020.
- ↑ [5]Soodla jõgi. Vaadatud 01.04.2020.
- ↑ [6]Kaasikjärv. Vaadatud 01.04.2020.
- ↑ [7][alaline kõdulink]Loodus. Vaadatud 26.03.2020.
- ↑ [8]Paukjärv. Vaadatud 01.04.2020.
- ↑ [9]Palumetsad. Vaadatud 01.04.2020.
- ↑ [10] Nõmmemetsad. Vaadatud 01.04.2020.