Patti Page

Patti Page (kodanikunimega Clara Ann Fowler; 8. november 1927 Claremore, Oklahoma, USA – 1. jaanuar 2013 Encinitas, California, USA) oli Ameerika Ühendriikide poplaulja, kes viljeles traditsioonilist popmuusikat.

Patti Page

1950. aastatel oli ta laulja, kelle plaate osteti kõige rohkem, kokku osteti tema plaate üle 100 miljoni eksemplari.

1947. aastal sõlmis Page lepingu plaadifirmaga Mercury Records ning sai 1948. aastal ettevõtte esimeseks edukaks lauljannaks lauluga "Confess". 1950. aastal valmis ta esimene miljoni eksemplarini jõudnud singel "With My Eyes Wide Open, I'm Dreaming", kokku müüdi tema 14 singlit aastatel 1950–1965 üle miljoni eksemplari.

Page'i tunnuslaul "Tennessee Waltz" salvestati 1950. aastal. Tol aastal püsis "Tennessee Waltz" püsis 13 nädalat ajakirja The Billboard plaadimüügi edetabeli tipus. See oli üks 20. sajandi suurema läbimüügiga singleid ning ka üks Tennessee osariigi üheksast ametlikust laulust. Aastatel 1950–1953 jõudsid edetabelite tippu veel kolm Page'i singlit: "All My Love (Bolero)", "I Went to Your Wedding" ja "(How Much Is) That Doggie in the Window?".

Page'ile oli omane, et ta segas oma poplauludesse kantrimuusikat. Seepärast kerkisid mitmed ta singlid ka Billboardi kantri edetabelisse. 1970. aastail läkski Page üle kantrile ning püsis kantri edetabeleis 1982. aastani. Page oli üks väheseid lauljaid, kes on olnud USA kantri edetabeleis lausa viiel aastakümnel.

Kui 1950. aastate teisel poolel levis rock'n'roll, vähenes traditsioonilise popmuusika populaarsus. Page oli üks vähestest traditsioonilistest poplauljatest, kes suutis jääda edukaks. 1960. aastate keskpaigast pärinevad tema hitid "Old Cape Cod", "Allegheny Moon", "A Poor Man's Roses (Or a Rich Man's Gold)" ja "Hush, Hush, Sweet Charlotte".

1997. aastal võeti Patti Page vastu Oklahoma Muusikakuulsuste Halli (Oklahoma Music Hall of Fame). 2013. aastal anti talle postuumselt Grammy elutööauhind.