Paraná jõgi

Paraná [paran'aa] on Lõuna-Ameerika suuruselt teine jõgi Amazonase järel. Ta algab Brasiilias Paranaíba ja Rio Grande jõe ühinemisel, voolab lõunasse läbi Brasiilia ja Argentina ning Paraguay piirijõena ja suubub Buenos Airese lähedal La Plata lahte. Tema nimi tähendab tupi keeles 'meretaoline'.

Paraná jõgi ja valgala kaardil

Paraná pikkus on 2570 km, ent Paranaíba jõe lähtest lugedes 3998 km, valgla suurus 2 879 871 km², vooluhulk 17 500 m³/s. Suurimad lisajõed on Iguaçu ja Paraguay jõgi.

Paraguay ja Brasiilia piiril asub jõel Itaipú hüdroelektrijaam, mis avati 1984. Varem oli selles kohas Saltos del Guaira linna lähedal Sete Quedase juga, kus jõgi langes seitsmeosalise kaskaadina. Pärast Itaipú tammi rajamist Ciudad del Este ja Foz do Iguaçu kaksiklinna lähedale jäi kaskaad veehoidla alla. Selle veehoidla keskjoont mööda kulgeb Brasiilia ja Paraguay piir.

Tammist pisut allpool suubub Paranásse Iguaçu. Selles kohas asub Paraguay, Argentina ja Brasiilia kolmikpunkt. Pärast Encarnaciòni ja Posadase kaksiklinna läbimist pöördub jõgi läände ja voolab kuni Paraguay jõe suudmeni. Selles kohas asub Paraguay kõige madalam punkt. Seal pöördub jõgi lõunasse ja voolab Rosariost allpool kagusse, kuni suubub La Plata lahte, moodustades 60 km pikkuse delta. Samasse lahte suubub ka Uruguay jõgi, mida vahel nimetatakse Paraná lisajõeks.

Minevikus oli Paraná kogu oma pikkuses laevatatav. Tänapäeval ei ole see ehitatud hüdroelektrijaamade ja tammide tõttu enam võimalik. Seda kompenseerib toodetav hüdroenergia: nii on Paraguay saanud maailma suurimaks hüdroenergia eksportijaks.