Palgikelk
Palgikelk (murdes ka palgikölk, Hiiumaal palgilits) oli varem väike päraregi, millele reega palgiveol toetusid palkide ladvaotsad.[1]
Palgikelk seoti ristamisi köitega ree taha ning ta võimaldas palgiotste hoidmisega paigutada reele suuremat koormat. Eestis võeti selline kelk kasutusele 19. sajandi lõpul, kui metsaveod suurenesid, varem lohises palgi ots ree järel maas. Palgikelk oli 1 kuni 3 paari kodaratega ning sarnanes kujult vastava paikkonna regedega. Reele ja tihti ka palgikelgule kinnitati palkide aluseks püstpulga ümber pöörduv palgipakk. Tühjalt sõites tõsteti palgikelk ree peale.[2] Vastlapäeval kasutati liulaskmiseks regede kõrval sageli ka palgikelke.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Eesti keele seletav sõnaraamat [1] vaadatud 09.05.2020
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 200