Paindpuulind
Paindpuulind (Hypocolius ampelinus) on värvuliste seltsi paindpuulindlaste sugukonna ainus liik.
| Paindpuulind | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Värvulised Passeriformes |
| Sugukond |
Paindpuulindlased Hypocoliidae |
| Perekond |
Paindpuulind Hypocolius |
| Liik |
Paindpuulind |
| Binaarne nimetus | |
|
Hypocolius ampelinus (Bonaparte, 1850) | |
Levik muuda
Paindpuulind on levinud Iraagis, Iraanis, vähem Pakistanis ja Türkmenistanis. Ta on rändlind ja talvitab peamiselt Araabia poolsaarel Pärsia lahe rannikul ja Punase mere rannikul, ka Loode-Indias. Paindpuulindu on kohatud ka Kirde-Aafrikas, Türgis ja Iisraelis.
Välimus muuda
Paindpuulind on hallõgija suurune lind, pikkusega umbes 23 cm. Välimuselt sarnaneb ta siidisaba, õgija ja bülbüliga.
Sulestik on peamiselt liivhall. Saba on pikk, tiivad lühikesed ja peas on lühike tutt. Isaslinnul on must näolaik, mis ulatub kitsa vöödina kuklale, tal on mustad, laialt valgete tippudega labahoosuled ja lai must tipuvööt sabal. Emaslinnul näolaik puudub, tema labahoosuled on hallikad, väikeste mustade tippudega[1]. Paindpuulinnud tegutsevad enamasti salkades.
Elupaik muuda
Paindpuulind asustab peamiselt jõeorgude põõsastikke, datlipalmiistandusi ja aedu.
Pesitsemine muuda
Paindpuulind pesitseb väikeste seltsingutena peamiselt Tigrise ja Eufrati jõeorgudes ja Lõuna-Iraani rannikutasandikel. Mõlemad vanalinnud rajavad pesa varjatud kohta palmi või mõne teise puu otsa. Pesa on suhteliselt suur, koosneb oksaraagudest ning on vooderdatud lehtede ja taimekiudude, mõnikord ka karvadega. Kurnas on kolm kuni viis, tavaliselt neli muna, mida mõlemad vanemad hauvad umbes kaks nädalat, ning mõlemad toidavad ka poegi. Paindpuulind pesitseb tavaliselt kaks korda suve jooksul.
Toitumine muuda
Paindpuulind toitub peamiselt puuviljadest ja marjadest, vähem putukatest. Valdavas osas levilast on tema põhitoiduks tugeva paindpuu (Salvadora persica) marjad.
Viited muuda
- ↑ Svensson, L. Bird Guide. Collins 1999
Kirjandus muuda
- Perrins, C. (ed.) The Princeton Encyclopedia of Birds. Princeton University Press, 2003
- Hoyo, J., et al. Handbook of the Birds of the World, vol. 10