Paberžė mõis

Paberžė mõis (leedu Paberžės dvaras) on endine mõis Leedus Kėdainiai rajoonis Gudžiūnai valla Paberžė külas.

Paberžė mõisa peahoone

Ajalugu muuda

Paberžė küla kuulus XVI sajandil Schillingite suguvõsale. 1793. aastal rajasid nad mõisa peahoone. Kuna mõisa omanik osales jaanuariülestõusus, siis pagendati ta Siberisse ja mõisa uuteks omanikeks said Tihhejevid. Nood rentisid mõisa Becheri nimelisele sakslasele välja. Hiljem lasid nad asulasse rajada kooli. Enne Esimest maailmasõda hakkasid Tihhejevid mõisa maad oma endistele pärisorjadele müüma ja sõja puhkedes oli kogu mõisa valdus taludeks müüdud.[1]

Mõisakompleks muuda

Mõisakompleksist on säilinud puidust peahoone. Suurem osa säilinud hooneid asub peahoonest veidi maad eemal: seal asuvad muuseumihoone, hospidal, kirik, kellatorn, pastoraat ja kaks mõisaaegset risti. Harukordse nähtusena on säilinud ka mõisa puukuur.

Üks mõisa hoonetest on muudetud jaanuariülestõusu muuseumiks, praegu on muuseum ka mõisa peahoones. Ka mõisa pargis on Genrikas Galvanauskase loodud puuskulptuurid, millega mälestatakse ülestõusnuid. Mõis muudeti muuseumiks 1993. aastal, sellega seoses mõis ka restaureeriti.[2]

Paberžė kirik muuda

 
Paberžė kirik

Kiriku kohale rajasid Schillingid esimese kabeli 1787. aastal. 1858. aastal põles see maha, praegune hoone valmis 1859. aastal.

Hoone on klassitsistliku portikuse ja barokkstiilis torniga. Apsiid on kolmnurkne. Hoonest eendub käärkamber. Kiriku juures on XIX sajandil valminud puidust kellatorn. Kiriku juures on pastoraat; nii seal kui ka kirikus on kuulsa leedu ristimeistri Vincas Svirskise loodud ristid.[3]

1856. aastal sai seal vaimulikuks Antanas Mackevičius, kes osales jaanuariülestõusus, juhtides 250-mehelist väesalka. Ülestõusu käigus ta tapeti.

1970. aastal sai seal vaimulikuks Stanislovas Dobrovolskis (isa Stanislovas). Ta korrastas kiriku ja pani mitme hoone külge vaatamiseks välja vanad metallist ristid.

Viited muuda

  1. Paberžė // Paberžės krašto smulkioji tautosaka. Kėdainių rajono savivaldybės Švietimo skyrius, 1997
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. mai 2016. Vaadatud 24. mail 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. Grzegorz Rąkowski: Ilustrowany przewodnik po zabytkach kultury na Litwie. Warszawa: Burchard Edition, 1999-10-16, lk. 200-201. ISBN 83-87654-07-8.

Välislingid muuda