Põhukorv
Põhukorv (Saaremaal ka rüpp) oli suur silindriline korv, mile küljed olid tehtud hõredatest püstvarbadest. Oli kasutusel peamiselt Põhja-Eestis ja saartel. Põhukorviga kandsid talunaised loomasöödaks põhku ja heinu[1].
Viited muuda
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon. 2000. Koostanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 221