Ottaviano Petrucci

Ottaviano Petrucci (18. juuni 1466 Fossombrone7. mai 1539) oli itaalia trükkal.

Fancesco Spinacino teose "Intabolatura de lauto libro primo" esimene leht Petrucci trükituna

Tema 1501. aastal trükitud šansoonikogumikku "Harmonice Musices Odhecaton" nimetatakse sageli ekslikult esimeseks trükipressiga trükitud noodikogumikuks. Tegelikult kuulub see au Rooma trükkalile Ulrich Hanile, kelle esimene nooditrükis on pärit aastast 1476.[1] Siiski oli Petrucci töö erakordne notatsiooni keerukuse ja kirja väiksuse tõttu. Ning kindlasti oli tema Odhecaton esimene polüfoonilise muusika kogumik.[2] Ta avaldas trükis rohkelt renessansiajastu armastatumate heliloojate, teiste hulgas Josquin des Prez' ja Antoine Brumeli teoseid.

Elu muuda

Petrucci sai hariduse ilmselt Urbinos. 1490. aasta paiku läks ta Veneetsiasse, et õppida trükikunsti. 1498. aastal taotles ta doodžilt järgmiseks 20 aastaks ainuõigust muusikat trükkida. Tema taotlus ilmselt rahuldati, sest enne 1520. aastat ei ole teada ühtegi nooditrükist teistelt Veneetsia trükkalitelt. 1501. aastal trükkis ta kogumiku "Harmonice Musices Odhecaton", mis sisaldas 96 šansooni. Järgmistel aastatel jätkas ta oma tehnika täiustamist, tootes uusi väljaandeid ja kordustrükke iga mõne kuu tagant. 1509. aastal katkestas tema tegevuse Cambrai liiga rünnak Veneetsiale. Ta suundus Fossombronesse, kus jätkas oma tegevust trükkalina.

Kuna Fossombrone oli Kirikuriigi osa, taotles Petrucci paavstilt ainuõigust muusikat trükkida. Õigus anti talle mitmeks aastaks, kuid paavst tühistas selle, kui Petrucci ei suutnud trükkida klahvpillimuusikat. 1516. aastal rüüstasid paavsti väed Fossombronet ning Petrucci ei trükkinud kolmel aastal midagi (tõenäoliselt olid ta seadmed hävinud). Paavst oli muusikatrükkimise ainuõiguse andnud Petrucci võistlejale Roomas Andrea Anticole, kes alustas 1520. aastal tegevust ka Veneetsias. 1520ndatel teenis Petrucci elatist paberivabrikus.

1536. aastal naasis ta Veneetsiasse, kuna ametivõimud olid palunud teda appi kreeka- ja ladinakeelsete tekstide trükkimiseks.

Tähtsus muuda

Petruccilt on teada 61 trükiteost. Tema kõige viljakam periood oli aastatel 1501–1509, mil ta avaldas kolm kogumikku šansoone, 16 missasid, 5 motette, 11 frottola'id ja 6 kogumikku muusikat lautole. Tema viimane trükis on dateeritud 1520. aastaga.[3]

Petrucci ei olnud esimene muusikatrükkal Euroopas. Liturgilist muusikat oli trükitud puulõiketehnikat kasutades juba enne 1500. aastat. Esimene teos neist oli nn Konstanzi graduaal 1473. aastast. Esimesed trükipressi abil valminud noodid trükkis Ulrich Han 1476. Petrucci oli aga siiski esimene, kes trükkis suures koguses ja polüfoonilist muusikat. Samuti oli tema trükiste kvaliteet silmapaistev.

Petrucci trükkis noote kolme jäljendiga: iga leht käis pressi alt läbi esmalt noodijoonestiku trükkimiseks, seejärel nootide ning kolmandat korda sõnade jaoks. Tema trükised on täpsed ja kaunid. Teiste trükkalite sama tehnikat kasutavates trükistes on mõnikord jäljendid üksteise suhtes nihutatud, mis muudab nootide asukohad noodijoonestikus valeks. Pierre Attaignant töötas 1528. aastal välja ühe jäljendiga trükkimise meetodi.

Nooditrükitehnika tegi võimalikuks esimese tõeliselt rahvusvahelise muusikastiili väljaarenemise pärast gregooriuse koraali ühtlustamist 9. sajandil. Nooditrükised levisid üle Euroopa tänu franko-flaami koolkonna heliloojatele, kes tihti reisisid oma sünnikohast tänapäeva Madalmaades Itaaliasse, Saksamaale, Hispaaniasse, Poolasse ja mujale.

Trükised muuda

Paljudest trükistest tegi Petrucci oma eluajal kordustrükke, allpool on toodud vaid esmatrüki aeg. Enamik teostest on trükitud Veneetsias, Fossombrones trükitu on vastavalt märgitud.

Vokaalmuusika muuda

Ilmalik muuda

  • "Harmonice Musices Odhecaton" (1501)
  • "Canti B numero cinquanta" (1502)
  • "Canti C cento cinquanta" (1504)
  • "Frottole I" (1504)
  • "Frottole II" (1505)
  • "Frottole III" (1505)
  • "Frottole IV" (1505)
  • "Frottole V" (1505)
  • "Frottole VI" (1506)
  • "Frottole VII" (1507)
  • "Frottole IX" (1509)
  • "Franciscus Bossinensis: Tenori e contrabassi I" (1509)
  • "Franciscus Bossinensis: Tenori e contrabassi II" (1511, Fossombrone)
  • "Frottole X" (1512, Fossombrone, kadunud)
  • "Frottole XI" (1514, Fossombrone)
  • "Bernardo Pisano: Musica" (1520, Fossombrone)

Vaimulik muuda

Missad muuda
Motetid muuda
  • "Motetti A" (1502)
  • "Motetti de passione [...] B" (1503)
  • "Motetti C" (1504)
  • "Motetti IV" (1505)
  • "Motetti a cinque I" (1505)
  • "Motetti de la corona [I]" (1514, Fossombrone)
  • "Motetti de la corona II" (1519, Fossombrone)
  • "Motetti de la corona III" (1519, Fossombrone)
  • "Motetti de la corona IV" (1519, Fossombrone)
Muu muuda
  • "Lamentationum Jeremie I" (1506)
  • "Lamentationum Jeremie II" (1506)
  • "Magnificats I" (1507, kadunud)
  • "Johannes Martini: Hymnorum I" (1507, kadunud)
  • "Laude II" (1508)
  • "Dammonis: Laude I" (1508)

Lauto muuda

Muud trükised (mitte muusika) muuda

Viited muuda

  1. Mary K. Duggan, "Italian Music Incunabula", Los Angeles, 1992, lk 13.
  2. Boorman, "Petrucci at Fosmobrone," 29-30.
  3. Krummel, Grove.

Allikad muuda

  • Joshua F. Drake, ‘Randomness and Patterns: repeated texts in Petrucci’s Motet Prints’, paper given at the Annual Medieval and Renaissance Music Conference, Jena, Germany, July 2003. Abstract
  • Harold Gleason and Warren Becker, Music in the Middle Ages and Renaissance (Music Literature Outlines Series I). Bloomington, Indiana. Frangipani Press, 1986. ISBN 0-89917-034-X
  • Stanley Boorman, Ottaviano Petrucci: Catalogue Raissonne, Oxford, Oxford University Press, 2006. vi+1285 pp. ISBN 0-19-514207-1
  • D. W. Krummel and Stanley Sadie, Music Printing and Publishing. New York, Norton, 1990.
  • Martin Picker, "Ottaviano Petrucci," Donald W. Krummel, "Printing and publishing of music", The New Grove Dictionary of Music and Musicians, ed. Stanley Sadie. 20 vol. London, Macmillan Publishers Ltd., 1980. ISBN 1-56159-174-2
  • Gustave Reese, Music in the Renaissance. New York, W.W. Norton & Co., 1954. ISBN 0-393-09530-4