Osvald Sinipalu
Osvald Heinrich Sinipalu (kuni 1938. aastani Osvald Heinrich Malt; 6. juuli 1913 Tallinn – 24. november 2001) oli eesti sõjaväelane.
Ta lõpetas 1931. aastal Tallinna Reaalkooli. Ta siirdus sõjaväeteenistusse, kust ta lähetati Sõjakooli aspirantide kursusele, mille lõpetamise järel ülendati ta lipnikuks. 29. oktoobril 1936 võeti ta vastu Sõjaväe Tehnikakooli õpilaseks ja sõjaväe tegevteenistusse ning määrati käsirelvaklassi, mille lõpetas 24. veebruaril 1940. Ta ülendati kutseohvitseri ja sõjaväetehniku õigustega nooremleitnandiks.[1][2]
Sinipalu viidi pärast Eesti sõjaväe likvideerimist üle Punaarmeesse ja ta langes 1941. aasta sõjategevuses sakslaste kätte vangi. Ta viibis sõjavangina Braunschweigi töölaagris, kust vabanes 1941. aasta lõpul ja teenis aastatel 1942–1944 Kihelkonnas politseis. Mõningatel andmetel ta vangistati 1944. aastal sakslaste poolt. Ta jäi 1944. aasta sügisel Rootsi põgenemisel teadmata põhjusel perekonnast maha Eestisse, siirdus mandrile ja varjas end maakoolis õpetajana töötades, et pääseda võimalikest repressioonidest. Aastatel 1957–1965 oli ta Ahja keskkoolis füüsika-, matemaatika- ja tööõpetusõpetaja, hiljem õpetaja Kääpa koolis.[2]
Viited muuda
- ↑ "Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940". prosopos.esm.ee. Vaadatud 12. detsembril 2023.
- ↑ 2,0 2,1 "Aastatel 1936–1940 Sõjaväe Tehnikakooli juhtkonda kuulunud ohvitseride ja Sõjaväe Tehnikakooli õpilaste elukäigust ning saatusest" (PDF).