Oskar Kuningas
Oskar Kuningas (15. juuli 1911 Lavi, Kilingi vald – 9. märts 1997 Tallinn) oli eesti kirjandusteadlane, kirjandus- ja teatrikriitik, kultuuriloolane, bibliofiil ja tõlkija.[1]
Elukäik muuda
Oskar Kuningas sündis Lavi koolimajas Kilingi vallas kooliõpetaja pojana. Lapsepõlv ja noorus möödusid Läti piiri ääres Jäärjas.[2] Pärast Pärnu kaubanduskooli lõpetamist 1928 õppis lühemat aega Tallinna Kolledžis (1929). Oli seejärel ajakirjanik Tallinnas ja Pärnus 1935–1940. Töötas 1940. aastal Pärnu linnavalitsuse haridusosakonnas konsulendina ja 1941. aastal teater Endla kirjandusala juhatajana. Saksa okupatsiooni ajal 1941 vangistati. 1943–1944 oli Järva Teataja mittekoosseisuline korrespondent, 1944–1947 ajalehe Järvalane vastutav sekretär, 1947–1948 Talurahvalehe kultuuriosakonna juhataja, 1949 ajalehe Sirp ja Vasar teatriosakonna juhataja ja 1948–1949 Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi lektor.
Vangistati 6. märtsil 1950 ja mõisteti 29. juunil 1950 Erinõupidamise otsusega §§ 58-10-2 ja 58-2 alusel 25 aastaks (vähendati 10 aastale) kinnipidamisele vangilaagrites. Viibis 1955. aasta sügiseni Nõukogude okupatsioonivõimude Valga, Narva ja Vasalemma vangilaagris.[3]
Sealtpeale tegutses vabakutselise literaadina. Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud 1976–1978. Ta oli 1982. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige.
Oskar Kuningas suri 9. märtsil 1997 Tallinnas ja maeti 13. märtsil 1997 Rahumäe kalmistule[4].
Looming muuda
O. Kuningas on teinud lühiuurimusi ja avaldanud perioodikas hulgaliselt artikleid kirjandusest ja teatrist, kirjanikest ja kultuuritegelastest ning koduloost. Giidi-loengupidajana tutvustas ta huvilistele paljusid kirjanduslikke paiku. O. Kuningas on tõlkinud ilukirjanduslikku proosat ja teatritekste läti, saksa, prantsuse ja vene keelest.
Raamatud muuda
- Jaan Bergmann. Koidutäht ja teisi luuletusi. Koostanud Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957.
- Jakob Liiv. Valitud teosed. Koostanud Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960.
- Oskar Kuningas. Andres Särev (lühimonograafia). Sari: "Teatriteed", Eesti NSV Teatriühing; Tallinn: Eesti Raamat, 1977.
- Epp Kaidu kaasaegsete mälestustes. Koostanud Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti Raamat, 1982.
- Kirjanduslikke matkaradu Eestis. Koostanud Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti NSV Raamatuühing, 1984.
- Oskar Kuningas. Ma lillesideme võtaks... [Alatskivi]: Liivi Muuseum, 1994.
Artiklid muuda
- "A. Upitsi varasemast tutvustamisest Eestis" – Keel ja Kirjandus 1977, nr 12, lk 722–724.
- "Lönnroti viibimisest Rõuges" – Keel ja Kirjandus 1977 (separaat), lk. 230–240.
- "Mälestuspilte Marta Sillaotsast." – Keel ja Kirjandus 1987, nr 5, lk 309–312.
- "Kultuuriloolisi kilde Valga ja Narva laagrist 1950–1952" (Eesti kultuuritegelased vangilaagrites: Artur Alliksaar, August Annist, Tõnis Braks, L. Helde, Harald Joasoon, K. Kornel, Ferdinand Kull, Elar Kuus, Bernhard Linde, R. Nurkse, R. Opsola, Friedrich Puksoo jpt) – Looming 1990, nr 7, lk 946–954.
- "O. W. Masing ja inimõigused" – Padaorust Viru mereni: Viru-Nigula kihelkonna kirjanduslik-kodulooline antoloogia. Viru-Nigula; Tallinn, 1994.
- "Ernst Enno elu- ja luulelugu" – Ernst Enno. Personaalnimestik. Lääne Maakonna Keskraamatukogu, Haapsalu: Croesus, 1995.
Tõlked muuda
- (Anne Frank) Anne Franki päevik 12. VI 1942 – 1. VIII 1944. Saksa keelest tõlkinud Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958.
- Wilhelm Hauff. Breemeni raekeldri fantaasiad. Sügiskingitus veinisõpradele. Saksa keelest tõlkinud Oskar Kuningas, värsid tõlkinud Ain Kaalep. Tallinn: Eesti Raamat, 1971.
- Hermann Hesse. Klingsori viimane suvi (jutustus). Saksa keelest tõlkinud ja eessõna kirjutanud Oskar Kuningas. Loomingu Raamatukogu 1965, nr 40 (412); Tallinn: Perioodika, 1965.
- Pāvils Rozītis. Ceplis (romaan). Läti keelest tõlkinud Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti Raamat, 1967.
Luuletused muuda
- "Rannal", "Sünnimaale", "Pestalozzi surmapäeval". – Padaorust Viru mereni: Viru-Nigula kihelkonna kirjanduslik-kodulooline antoloogia. Viru-Nigula; Tallinn, 1994.
Kuuldemängud muuda
- "Vanemuise kannel" vana.err.ee. Kuuldepilte Friedrich Robert Faehlmanni elutööst. Tallinn: Eesti Rahvusringhääling, Raadioteater 1974.
- "Minu elu muinasjutt" klassikaraadio.err.ee. Kuuldemäng Hans Christian Anderseni elust. Tallinn: Eesti Rahvusringhääling, helisalvestatud 1975.
Male muuda
Oskar Kuningas mängis arvestataval tasemel malet. Tema parimaks saavutuseks jäi esikoha jagamine Eesti meistrivõistluste poolfinaalis 1944. aastal koos Aleksander Hildebrandiga.[5] Tegutses ka maleajakirjanikuna. Maleajaloolasena aitas Heino Hindrel kokku panna koguteose "Male Eestis" (1965).[5]
Kuninga aia raamatukogu muuda
28. septembril 2005 lugejatele avatud Pääsküla uus raamatukoguhoone, nn Kuninga aia raamatukogu asub bibliofiilist Oskar Kuninga endisest aiast äralõigatud maatükil. See on esimene taastatud Eesti Vabariigi ajal spetsiaalselt projekteeritud ja ehitatud raamatukoguhoone Tallinnas. Hoone sai 2005. aastal sisearhitektuuri aastapreemia ja kandideeris ka arhitektuuri aastapreemiale.[6]
Isiklikku muuda
Tütred: Astrid Reinla, Merike Rõtova. Väimees Boriss Rõtov, tütrepoeg Igor Rõtov, tütretütar Regina Narva, tütretütretütred on Ann ja Triin Narva. Tema vennatütar oli näitleja Helle Kuningas. Tema tädipoeg oli elektrotehnikateadlane Johannes Heil.
Viited muuda
- ↑ Pseudonüümid perioodikas: A. Vasar, Cordatus, K. Helmre, K. Saarde, K. Salu, Külvur, Livofiil, Maamees, O. K., O. Nõmmeveski, O. Teearu, P. Lavi, Rex, Sipelgas.
- ↑ Jäärjast pärineva kirjamehe Oskar Kuninga 100. sünniaastapäev
- ↑ Konverents "Poliitilised repressioonid 1940ndatel ja 1950ndatel aastatel"
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. märts 2016. Vaadatud 9. oktoobril 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ 5,0 5,1 Margus Sööt. Neli põlvkonda väldanud malearmastus www.maleliit.ee Kasutatud 13.05.2012.
- ↑ Avati Pääsküla raamatukogu[alaline kõdulink]
Kirjandus muuda
- Eerik Teder. "Oskar Kuningas – 60" – Looming 1971, nr 7, lk 1116.
- Eerik Teder. "Oskar Kuningas läti kirjanduse vahendajana" – Looming 1981, nr 6, lk 881–882.
- Eerik Teder. "Kuninglik kultuurimissioon" (O. Kuningas 75) – Looming 1986, nr 7, lk 996–998.
- "Paar mälestuskildu Jaan Tõnissonist ja Karskusliidust. Juubelieelne intervjuu Oskar Kuningaga (80)". Intervjueerinud Eerik Teder. – Looming 1991, nr 7, lk 998–1000.
- Peeter Olesk. Entsüklopedist väljaspool aega ehk Oskar Kuningas 100 Pärnu Postimees, 19. juuli 2011.
Välislingid muuda
- Oskar Kuningas 70 arhiiv.err.ee Jutuajamine 70. sünnipäeval. Saate autor Martin Viirand. Eesti Raadio, 1981.
- Tõlkijad. Oskar Kuningas. Eesti Raadio, 1993.
- Eesti biograafiline andmebaas: Oskar Kuningas
- Eesti rahvusbibliograafia: Oskar Kuningas