See artikkel räägib ortodoksiast kõige üldisemas mõttes; kristliku õigeusu kohta vaata artiklit Õigeusk

Ortodoksia ehk ortodokssus ehk õigeusklikkus (kreeka keeles orthodoxía sõnadest orthós 'õige' ja dóxa 'õpetus', 'austamine') on kõige üldisemas mõttes traditsioonilisest õpetusest, ideoloogiast või teguviisist kinnipidamine ning vastandub heterodoksiale. Ortodoksia kandjaid nimetatakse ortodoksideks.

Kristliku kiriku ortodokssus muuda

Kristlik kirik on pidanud endale tunnuslikuks ortodokssust – ketserlike õpetuste hülgamist ja õigest õpetusest kinnipidamist. Kristluse algaegade ühtset kirikut nimetati ortodoksseks ja katoolseks. Pärast suurt kirikulõhet on esimene nimetus tavakasutuses kinnistunud õigeusu kirikule ehk ortodoksi kirikule, teine katoliku kirikule, kuigi mõlemad pretendeerivad nii ortodokssusele kui ka katoolsusele. Sõna "ortodoksne" kuulub peale õigeusu kirikute ka mitme muu idakiriku ametliku nime koosseisu.

Luterlik ortodoksia muuda

Üht luterluse konservatiivset suunda nimetatakse luterlikuks ortodoksiaks.

Ortodoksne judaism muuda

Üht tänapäeva judaismi suunda nimetatakse ortodoksseks judaismiks.

Budistlik ortodoksia muuda

Ajalooliste ürikute kohaselt 500 virgunu poolt õigeks virgumisõpetuseks tunnistatud õpetust esindab budismis theravaada koolkond.[1]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Vinaya Piṭaka II (Cullavagga). London: PTS. Lk 139.