Orlando Gibbons
Orlando Gibbons (ristiti 25. detsember 1583 Oxfordis – 5. juuni 1625 Canterbury) oli inglise organist, virginalist ja helilooja.
Orlando oli pärit musikaalsest perest. Tal oli kolm venda. Vanim vend Edward Gibbons (1568–1650) oli koormeister. Teine vend Ellis Gibbons (1573–1603) oli samuti andekas helilooja, aga suri noorelt.
Alates 1588 elas ta Cambridge'is. 1596–1598 laulis ta Cambridge'i kuningliku kolledži kooris, mida juhatas tema vend Edward, ja õppis talt orelit mängima. 1598 astus ta ülikooli ja pälvis 1606 bakalaureusekraadi muusika alal. James I määras ta umbes 1605 Kuningliku Kabeli organistiks ja sellel kohal töötas ta kuni surmani, saades 1623 vanemorganistiks. Alates 1622 oli ta Oxfordi ülikooli muusikadirektor, 1619. aastast õukonna, täpsemalt prints Charlesi, hilisema Charles I kammervirginalist, 1623. aastast Westminster Abbey organist.
Ta suri noorelt sisemise verejooksu kätte. Rahvas kahtlustas, et ta suri katku, mis Inglismaal parajasti ringles, kuid kaks arsti, kes tema surma tunnistasid ja surnukeha lahkasid, kinnitasid, et nii see siiski polnud. Pisut rohkem kui aasta hiljem suri ka Gibbonsi naine Elisabeth, misjärel vanim vend Edward pidi nende lapsed üles kasvatama. Lastest vanim, Christopher Gibbons (1615–1676) sai samuti heliloojaks ja organistiks.
Orlando Gibbonsi loomingus on renessansi polüfoonia segunenud baroki ühehäälsuse elementidega. Kirikumuusikas järgis ta John Taverneri, Thomas Tallise ja William Byrdi stiili. Ta vokaalmuusikast tehti lautoseadeid.
Cambridge'i kuningliku kolledži kabelis korraldatakse tänapäevani igal aastal Orlando Gibbonsi mälestusjumalateenistus.
Looming muuda
- Palju palu orelile ja viola da gamba'le on tänaseni käsikirjas
- palad virginaalile kogus "Panthenia" (1611)
- viiehäälsete madrigalide kogu vioolaga (1612)
- 2 hümni kogus "Tears or lamentations" (1614)
- 9 kolmehäälset fantaasiat (1610 või 1625)