Nutisõltuvus

Nutisõltuvus on liigne nutiseadmete kasutus, mis segab tavapärast elu.

Nutiseadmed on saanud meie igapäevaelu lahutamatuks osaks. Nutiseadmed teevad meie elu mugavamaks ning nutisõltuvus on üha kasvav probleem nii täiskasvanute kui ka laste seas. Harjumusest avatakse päevas kümneid kordi erinevaid äppe ja meediakanaleid ning veedetakse palju aega sotsiaalmeedias. Inimestel on harjumus isegi töövälisel ajal oma töömeile vaadata, sest need on nutiseadmes kergesti kättesaadavad.

Inimene, kes kannatab nutisõltuvuse käes, vaatab iga paari minuti tagant oma nutiseadet ja ta ei teadvusta endale seda. Seejuures võivad tal isegi elementaarsed asjad, nagu näiteks auto juhtimine, lapse söötmine, tööülesanded jms. tahaplaanile jääda või üldse meelset ära minna.

Nutisõltuvuse tundemärgid

Allpool on kirjeldatud inimese käitumist, kes võib kannatada nutisõltuvuse käes. Inimene jätab nutitelefoni teadaande peale muud tegevused pooleli, et näha, mis teade saabus. See, et inimene vastab e-kirjadele ka voodis enne magama jäämist, võib viidata samuti nutisõltuvusele. Asjaolu, et nutitelefoni aku hakkab tühjaks saama, tekitab temas närvilisust. Nutisõltuvuse käes kannatav inimene kontrollib ja avab oma nutiseadet pidevalt.

Nutisõltuvuse käes kannatavat inimest märkavad tema ümber olevad inimesed, aga mitte tema ise. See on iseloomulik asjaolu kõigi sõltuvusliikide puhul. Spetsialistide hinnangul kannatab nutisõltuvuse all iga kümnes inimene.

Kuidas veel nutisõltuvust ära tunda?

• Inimene pole veel täielikult ärganudki, kuid juba ta kontrollib oma nutiseadet.

• Inimene jääb telefon käes magama.
• Inimene tunneb ennast närviliselt ja stressis, kui ta ei leia kohe oma nutiseadet.
• Inimese nutitelefonil on automaatsed teavitused, kuid ta ikkagi kontrollib oma telefoni väga sageli.
• Inimene ei ole valmis oma nutiseadet kellegagi jagama.
• Inimene teeb endast tuhandeid selfisid
• Inimene eeldab, et kõik ekraanid on puutetundlikud.
• Inimene tunneb telefoni fantoomvibratsioone.
• Inimene kontrollib pidevalt oma telefoni, kuigi teab, et telefonil on aku tühi.
• Nutividinad on inimese kinnisidee.

Nutisõltuvuse staadiumid

Esimeses staadiumis on nutisõltuvus kergekujuline häire. Nutiseadmega tegeletakse kõige muu arvelt. Inimene kaugeneb järk-järgult sugulastest ja sõpradest ning seab esikohale tegelemise nutiseadmega. Ta ei taha teistele öelda, kui palju aega veedab ta nutiseadmetes. Vajadusel on valmis isegi valetama.

Teises staadiumis kasvavad sümptomid lumepalli efektina. Inimese tähelepanu kaob, töövõime väheneb, tekivad sundmõtted, unetus, kuni selleni, et inimene üldse ei maga. Tugevneb tõmme ergutite poole (näiteks kohv, sigaretid, alkohoolsed joogid, narkootikumid). Võivad tekkida peavalud, vererõhu kõikumine, valud silmades ja luudes. Kokkuvõttes võib öelda, et inimesel tekivad tunnused, mis on võrreldavad narkomaaniga, kui ta uut doosi ei saa.

Kolmas staadium on sotsiaalne desadaptatsioon. Inimene ei saa enam nutiseadmes suhtlemisest mõnu, kuid jätkab pidevalt nutiseadmes viibimist.

Nutisõltuvuse tagajärjed

Nutisõltuvuse käes kannataval inimesel võib esineda depressiooni, bipolaarsust, ärevushäireid ja ATH-d – need on vaid tuntumad nutisõltusega kaasnevad häired. Nutisõltuvuse tagajärjed võivad olla laastavad tervele perekonnale. Sellega võivad kaasneda nooruki halvad õpitulemused, sotsiaalne isoleeritus, lastevanemate riid, kodune ebastabiilne atmosfäär, rahalised probleemid, suhete purunemised ja isegi suitsiid. Enamjaolt on meil lapsevanema, õpetaja või noorsootöötajana raske mõista, kuidas noort sellises olukorras aidata.

Alla aastaste laste vanemad ja nutitelefonid

Nutiseadmete liigne kasutamine lapsevanemate seas on väga populaarne ning reaalne oht laste heaolule ja arengule. Alates 2018. aastast näitavad uuringud, et lapsevanemad pööravad üha enam tähelepanu nutiseadmetele. Lapsevanem eelistab oma lapsele nutiseadet ja see on suureks ohumärgiks ühiskonnas. Lapsevanemad eelistavad pigem sotsiaalmeediat, kui oma lapsega tegelemist ja mängimist.

Boston Medical Centeri läbi viidud uuringus (2014) jälgiti lapsevanemaid, kes olid oma lastega kiirtoidu restoranides. Uuringu tulemus oli šokeeriv. 55 lapsevanemast 40 kasutasid restoranis nutiseadet. Kui laps püüdis saada vanema tähelepanu, oli kõige levinumaks reaktsiooniks lapsevanema ärritumine. Ühel juhul täheldati, kuidas ema füüsiliselt poja eemale tõukas, kui poeg emal näost kinni võttis, püüdes sedasi ema tähelepanu tahvelarvutilt endale saada.

Katrin Kaasiku lõputööst selgus, et liigne nutiseadmete ja ekraanide kasutamine võib mõjutada lapse arengut negatiivselt, kuid nende kasutamisel on ka positiivseid külgi. Nutiseadmete kasutamine annab lapsele võimaluse mitmekülgselt oma teadmisi arendada. Samuti selgus, et tegevusterapeudid ja tegevusterapeudi assistendid pooldavad nutiseadmete ja ekraanide kasutamist juhul, kui neid kasutatakse lapse arendamiseks hariduslikel eesmärkidel.

Tartu Ülikooli ja Ulmi Ülikooli matemaatikahariduse peaspetsialist Dmitri Rozgonjuk annab nõu, mida inimene saab enda heaks ära teha, kui arvab, et kasutab liigselt oma nutiseadmeid ning internetielu hakkab häirima tema igapäevaseid toimetusi. Spetsialist toob soovitustena välja selle, et inimene peaks olema füüsiliselt aktiivne, toituma mitmekesiselt ning soovitab enne magamaminekut võtta hetk rahunemiseks, kindlasti ei tohiks alahinnata inimestega päriselt kohtumist.

Nutisõltuvuse loengus räägib ajuteadlane Jaan Aru sellest, kuidas infotehnoloogiast tulvil maailmas oma aju hoida ja võimaliku nutisõltuvusega toime tulla. Lisaks toob ajuteadlane välja selle, et alla 4-aastastel lastel peaks üldse vältima nutiseadmete kätte andmist. Pigem peaks lastele pakkuma alternatiivseid tegevusi, nagu näiteks mängimine, sportimine, mõne huvi arendamine ja muu selline. Nutiseade on pigem selleks, et loovust ja inimest toetada, mitte selleks, et seda pärssida. Laste puhul on see eriti oluline.

Viited

---

Nutisõltuvus