Nikolai Okulitš-Kazarin

Nikolai Fomitš Okulitš-Kazarin (9. november (vkj) / 21. november 1849 Perm – 26. aprill 1923 Põltsamaa) oli Venemaa ja Eesti ajaloolane, arheoloog, museoloog ja kodu-uurija.^[1]

Elukäik muuda

Nikolai Okulitš-Kazarin oli aadlikust sõjaväelase poeg.^[1]

Ta õppis Peterburi kadetikorpuses ja suurtükiväekoolis, võttis 1877–1878 ohvitserina osa Vene-Türgi sõjast. Seejärel lõpetas Sõjaväe Õigusakadeemia, töötas sõjaväes juristina. Sõjaväeteenistuse lõpetas 1900. aastate algul kindralleitnandi auastmes.

Asunud elama Pihkvasse, hakkas ta uurima Pihkvamaa ajalugu. Oli 1906. aastast Pihkva Arheoloogia Ühingu sekretär, juhtis ka ühingu tegevust. Oli ühingu muuseumi varahoidja.

1919. aastal põgenes Eestisse. Pidas Tartus loenguid Pihkva ajaloost. Hiljem elas Põltsamaal, kus oli reaalgümnaasiumis vene keele õpetaja.^[1]

Uuris peamiselt Pihkva ja Pihkvamaa, sealhulgas ka Irboska ja Setumaa ajalugu.^[1]

Avaldas Pihkva Arheoloogia Ühingu väljaandes ja ajakirjades mitusada dokumenti Pihkva ajaloost.

"Спутникъ по древнему Пскову". Pihkva 1911; 2. tr 1913. Seda hinnatakse tema suurimaks tööks ja vana Pihkva entsüklopeediaks, mis sisaldab linna lühiajalugu ja mälestiste kirjeldusi
1913–1914 Pihkva kubermangu arheoloogiline kaart, valmistatud Pihkva Arheoloogia Ühingu algatusel kogutud 10 000 küsitluslehe põhjal
Матерiалы для археологической карты Псковской губернiи. // Тр. Псковскаго Археол. Об-ва 1913-1914, 10 (1914)
Летописная исторiя Ирбоски. // Тр. Псковскаго Археол. Об-ва 1915-1916, 12 (1916)

"Н. Ѳ. Окуличъ-Казаринъ". Nekroloog. Послѣднiя извѣстiя, 11. mai 1923. Lk 2
А. К. Янсон. "Н. Ф. Окулич-Казарин". // Познай свой край! Сб. Псковского об-ва краеведения 1. Псков 1924
О. Волочкова. "Автор "Спутника по древнему Пскову"". Молодой ленинец (Псков), 27. november 1980
С. Михайлов. "Летописец Пскова". Молодой ленинец, 13. juuli 1989
М. М. Медников. "Хранитель псковских древностей Николай Фомич Окулич-Казарин". // Земля Псковская, древняя и современная : Тез. докл. к науч.-практ. конф. 1998/99 гг. Псков 1999

Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013, lk. 230–231

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.