Ngäbere keel

Ngäbere keel ehk guaimi keel (ingl Ngäbere, Guaymí, Chiriqui, Valiente, Ngobere) on tšibtša keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb põlisrahvas Ngäbe Panamas ja Costa Ricas.

Ngäbere keel (Ngäbere)
Hääldus	[ŋɔˈbeɾe]
Kõneldakse	Panama, Costa Rica
Piirkonnad	Chiriquí, Bocas del Toro, Veraguas
Kokku kõnelejaid	174 100
Keelesugulus	tšibtša keeled tšibtša keeled A guaimi keeled ngäbere keel
Keelekoodid
ISO 639-3	gym
Ngäbere keele levila Panamas

Keele levila

Ngäbere keelt kõneldakse Panama lääneprovintsides Bocas del Toro, Chiriquí (kirdeosa), Veraguas (lääneosa), vähemal määral ka Costa Ricas.

Kõnelejate arv

Kõnelejate arv Panamas: 169 000

Kokku kõnelejaid: 174 100

Keelkond

Ngäbere keel kuulub tšibtša keelkonda. See on üks kahekümnest sellesse keelkonda kuuluvast elavast keelest. Nende keelte kõnelejaid on kokku 306 667. Neid kõneldakse Colombias, Costa Ricas, Hondurases, Nicaraguas ja Panamas.

Kirjaviis

Ngäbere keel kasutab häälikkirja (kirjasüsteemi, milles täht vastab häälikule).

Ngäbere tähestik põhineb ladina ja hispaania tähestikul.

Keele struktuur

Foneetika

Ngäbere keeles on 26 häälikut: 8 vokaali – a, e, i, o, u, ä, ö, ü – ja 18 konsonanti – b, ch, d, g, gw, j, k, kw, l, ñ, n, ng, ngw, m, r, s, t, y.

Ngäbere keskvokaalid ä, ö, ü erinevad eesti eesvokaalidest ä, ö, ü.

Ngäbere konsonandid j ja y ei ole ka samad nagu eesti keeles: j vastab eesti kõrihäälikule h ning y hääldub nagu eesti poolvokaal j.

Ngäbere keeles puudub sulghäälik p. Laensõnades on see asendatud b-ga, nt ban (hisp pan ‘leib’), blato (hisp plato ‘taldrik’).

Puudub ka eesti keele jaoks päris tavaline kaashäälik v. Küll aga esineb üsna tihti foneem /w/.

Keeles esineb palju nasaale (ng, ngw, ñ, n, m), mis annavad kõnele omapärast kõla.

Morfoloogia

Ngäbere keel on sufiksikeel (sõnade moodustamiseks ja muutmiseks kasutatakse tavaliselt sufikseid).

Nimisõnal on kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ja arv.

Ngäbere keeles kasutatakse absolutiiv-ergatiivset süsteemi, mis erineb eesti keele nominatiiv-akusatiivsest süsteemist. Kui tegemist on mineviku või tulevikuga, siis agent on markeeritud (ergatiivi lõpp -kwe), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa):

Ngöbökwe	kä	dätebare.
jumal-ERG	maa-ABS	ehitama-PST
‘Jumal lõi maa.’

Verbil on kolm grammatilist kategooriat: kõneviis, aeg ja aspekt. Viimane puudub eesti keeles. Erinevalt aja kategooriast ei koonda aspekti kategooria mitte tegevuse ajalisi omadusi, vaid selle sisemisi omadusi (nt lõpetatus või lõpetamatus).

Erinevalt eesti keelest puudub ngäbere keeles võrdluskategooria. Seega on võrdlemine analüütiline. Komparatiivi ja superlatiivi moodustamisel ei muutu omadussõna, vaid kasutatakse määrsõna, mis väljendab omaduse kvantiteeti: dite ‘tugev’ – bäri dite ‘tugevam’ – dite arare/krubäte ‘tugevaim’.

Arvsõnal on klassifikaatori kategooria. Arvsõnad jagunevad kolmeteistkümnesse semantilisse klassi, neist igaühel on oma tunnus, nt inimese hulga väljendavates arvsõnades on klassifikaatori tunnuseks prefiks ni- (meri nibokä ‘neli naist’), loomade hulga väljendavates arvsõnades esineb prefiks krä- (mädä krärike ‘viis hobust’).

Süntaks

Ngäbere transitiivlause põhisõnajärg on subjekt–objekt–verb:

Ti	aro	kwete.
S	O	V
‘Ma söön riisi.’

Substantiivifraasis on täiendid peamiselt põhisõna järel:

• Adjektiiv järgneb substantiivile: monso chi ‘väike poiss’, ñö mrene ‘soolane vesi’.
• Demonstratiivpronoomen on substantiivi järel: tärä ne ‘see raamat’, nukwä se ‘see lind seal’.
• Arvsõna järgneb nimisõnale: kwi kräjätä ‘kümme kana’, kri dämä ‘kolm puud’.
• Kasutatakse tagasõnu.

Possessiivsust väljendav atribuut võib olla nii substantiivi ees kui järel: ti eteba ‘minu vend/õde’ – eteba tikwe, rün jue ‘isa maja’ – ju rünkwe.

Sõnajärg verbifraasis:

• Vastavalt keele tüpoloogiale on objekt verbi ees.
• Eitussõna eelneb verbile.

Leksika

Sõnavara vaatepunktist on huvitav märkida, et erinevalt eesti keelest on ngäbere keeles kaks erinevat sõna käe tähistamiseks: sõrmeotsadest randmeni – kise (ingl hand) ja sõrmeotsadest või randmest õlani – kude (ingl arm).

Huvitav on ka see, kuidas kasutatakse sõnu eteba ja ngwae, mis tähendavad ‘vend’ või ‘õde’. Kui mees on vend teise mehe suhtes või kui naine on õde teise naise suhtes, siis öeldakse eteba; kui mees on vend naise suhtes või kui naine on õde mehe suhtes, siis kasutatakse sõna ngwae.

Numbrid 1–10

1	2	3	4	5	6	7	8	9	10
iti	bu	mä	bokä	rike	ti	kükü	kwä	ükän	jätä

Keelenäide

Üks ja sama katkend Piiblist ngäbere ja eesti keeles:

Ngäbere keel

Eesti keel

«1 Kena dekä Ngöbökwe kä käinta btä kä tementa dätebare. 2 Akwa kä temen ne nämane ngwarbe, iko jökrä. Ñö aibe nämane neen temen abko, Ngöbö Üai nämane kwite käinta ngibiarebti. 3 Abti Ngöbökwe niebare: Kä raba ngwen. Erere kä namani ngwen batibe jökrä. 4 Angwane kä ngwen ne namani tuen nuäre Ngöböye, käkwe kä iko amne kä ngwen mikani jene jene. 5 Bti Ngöbökwe kä ngwen kädiani "rare" amne, kä iko kädiani "deo" kwe. Ne abko, kä iko btä kä ngwen nikani köböiti ta kena.»

«1 Alguses lõi Jumal taeva ja maa. 2 Maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal. 3 Ja Jumal ütles: „Saagu valgus!” Ja valgus sai. 4 Ja Jumal nägi, et valgus oli hea, ja Jumal lahutas valguse pimedusest. 5 Ja Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ta nimetas ööks. Siis sai õhtu ja sai hommik – esimene päev.»