Neurolingvistiline programmeerimine

(Ümber suunatud leheküljelt Neuro-lingvistiline programmeerimine)

Neurolingvistiline programmeerimine (NLP) on üks psühhoteraapia ja eneseabi meetodeid.

NLP meetodi esitasid Richard Bandler ja John Grinder 1973. aastal kui mudelite ja põhimõtete võrgustiku, mis kirjeldasid meele (neuro-) ja keele (lingvistilisi) aspekte koos nende omavaheliste suhetega (programmeerimisega). Algselt iseloomustati seda meetodit kui "terapeutilist maagiat" või "õpetust subjektiivse kogemuse struktuurist". Bandleri ja Grinderi kõrval oli kaastegev sotsiaalteadlane Gregory Bateson. Olulised osad neurolingvistilisest programmeerimisest saadi kolme psühhoterapeudi: Virginia Satiri, Frederick Perlsi ja Milton Ericksoni meetodite jälgimisel ja kopeerimisel. 1980. aastatel tegi NLP populaarseks enda väitel seda kasutades koristajast miljonäriks saanud Anthony Robbins.

NLP on tänapäeval tuntud psühhoteraapiana, aga kasutusel ka juhtimiskoolitustel, eneseabikursustel jpm muudel aladel. Tuntud eestlastest on NLP meister-praktiseerija koolituse läbinud näiteks poliitik Laine Jänes.[1] ja koolitaja Birgit Kermes[1].

Birgit Kermes on hetkel Eestis ja terves Baltikumis ainus NLP Master Trainer (kõrgeim tase selles valdkonnas), kes on oma kvalifikatsiooni omandanud Californias, Santa Cruzis,  NLP Ülikoolis ja diplomeeritud Robert Diltsi enda poolt. Samuti kuulub ta ülemaailmsesse NLP Master treenerite kogukonda eesmärgiga NLP-d kui meetodi edasi arendada. Tal on oma NLP meetoditele tuginev coachingu ja treeningubränd Plaan B.[2]

Eestis korraldab neurolingvistilise programmeerimise aastaseid väleõppekursuseid Eesti NLP Instituut.

Taustaoletused muuda

NLP praktiseerijaid omandavad uskumustena rea oletusi, mis on suunatud efektiivsemale tulemuste saamisele tehnikate rakendamisel. Need oletused on praktiseerijatel sageli erinevalt sõnastatud ning kõik eeldused ei pruugi kõigil praktiseerijatel kattuda.

  1. Kaart ei ole territoorium, mõnikord ka Menüü ei ole lõunaAlfred Korzybski tsitaat rõhutab NLP suunatust subjektiivsele kogemusele.
  2. Iga käitumise taga on positiivne eesmärk – see eeldus pärineb Virginia Satirilt ning tähendab, et ükskõik millised inimese teod ka poleks, üritab ta oma käsutuses olevate ressurssidega saavutada mingit positiivset eesmärki.
  3. Läbikukkumist ei ole olemas, on ainult tulemused – iga tulemus on võimalus oma käitumise muutmiseks, et muutuse tulemusena saavutada teistsugune tulemus.
  4. Saamaks edaspidigi praegu saadavaid tulemusi, jätka selle tegemist, mida praegu teed. Saamaks teistsuguseid tulemusi, muuda oma käitumist, kuni saad soovitud tulemused.
  5. Suhtlusakti tähenduseks on saadud reageering – sõnastab eelnenud kaks eeldust ümber suhtluse seisukohast.
  6. Ei ole võimalik mitte suhelda – suhtlus toimub mitmetel tasanditel, nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt, samuti toimub suhtlus iseendaga ehk sisekõne.
  7. Valiku omamist tuleks eelistada valiku mitteomamisele. See, kel on enim valikuid, kontrollib süsteemi.

Kirjandus muuda

Viited muuda

  1. Birgit Kermes (09.11.2020). "Plaan B - kommunikatsioon ja selge eneseväljendus". Birgitkermes.ee. Vaadatud 09.11.2020.
  2. "PLAAN B | Kommunikatsioon ja selge eneseväljendus". Birgit Kermes. Vaadatud 9. jaanuaril 2024.

Välislingid muuda