NSV Liidu lagundamise vandenõu
See artikkel vajab toimetamist. |
NSV Liidu lagundamise vandenõu on alates 2000. aastast Venemaal levinud vandenõuteooria, mille kohaselt NSV Liidu lagunemise taga oli välismaine vandenõu.
Teooriat esindab kõige ehedamal ja äärmuslikumal kujul KGB erukindralmajor Vjatšeslav Šironin[1], keda toetab ka viimane NSV Liidu KGB esimees Vladimir Krjutškov[2]. Vandenõuteooria aluseks on tees, et Nõukogude Liit lagunes kapitalistliku välismaailma mõjul, keda kohapeal toetas n-ö viies kolonn, mis tegutses CIA näpunäidete järgi. Vandenõu vaimseks isaks peab Šironin Poola päritolu ameerika politoloogi ja riigitegelast Zbigniew Brzezinskit, kelle käe all Columbia ülikoolis õppisid Aleksandr Jakovlev ja Oleg Kalugin.
Vandenõuteooria kohaselt olevat Nõukogude Liidu likvideerimises süüdi Ronald Reagan, Mihhail Gorbatšov, Eduard Ševardnadze, paavst Johannes Paulus II, endine KGB kindral Oleg Kalugin; demokraadid (Jelena Bonner, Juri Afanasjev, Aleksandr Sobtšak, Gavriil Popov, Gennadi Burbulis, Galina Starovoitova, Valerija Novodvorskaja) ja lääne mõjuagendid Venemaal (kellest tähtsaim olevat olnud NLKP KK Poliitbüroo liige ja KK ideoloogiasekretär Aleksandr Jakovlev); geopoliitilised atlantistid ja mondialistid. Lääneriigid, esmajoones aga Ameerika Ühendriigid ja tema NATO liitlased, arendasid Nõukogude Liidus hoolikalt ette valmistatud destruktiivset tegevust läbi mitmesuguste programmide, nagu Phare, Tasis, Sorosi fond, Partnerlus Rahu Nimel, mille tulemusel NSV Liit lagunes seestpoolt ja kaotas oma superriigi positsiooni maailmapoliitikas.