Nõmmekiur (Anthus campestris) on linnuliik västriklaste sugukonnast kiuru perekonnast.

Nõmmekiur

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Värvulised Passeriformes
Sugukond Västriklased Motacillidae
Perekond Kiur Anthus
Liik Nõmmekiur
Binaarne nimetus
Anthus campestris
(Linnaeus, 1758)

Levila muuda

Nõmmekiur elab Põhja-Aafrikas ja Euraasia parasvöötme lõunapoolses osas Prantsusmaast, Taanist ja Lõuna-Rootsist kuni Lääne-Mandžuuria ja Kesk-Hiinani.[1] Talvitub troopilises Aafrikas, Araabia poolsaarel ja Indias.

Välimus muuda

Nõmmekiur on liivakarva toonides kõrgejalgne suur kiur. Tema üldpikkus on 15,5–18 cm. Vanalinnu sulestik on valdavalt hallikasbeež, puguala külgedel võib olla väheseid tumedaid triipe. Nii vana- kui ka noorlinnul on lai ja selge kulmutriip. Noorlinnu puguala on tumedatäpiline ja seljal triibud.

Kutsehüüd varieeruv, nt "tsirüii" või "tsirrlü". Laul on monotoonne, koosneb sageli kutsehüüdudest, mida lind esitab pikkade pauside järel. Laulab lennul või istudes väljapaistval oksal, traadil jm.[2][3]

Elupaik muuda

Nõmmekiur asustab Eestis liivaseid hõreda taimestikuga nõmmesid, liivikuid, luiteid, liivakarjääre. Tegutseb peamiselt maapinnal.

Pesitsemine muuda

 
Nõmmekiuru munad

Nõmmekiur ehitab pesa maapinnale rohttaimestiku varju. Pesa on kausjas, kohev ja üsna suur, koosneb kuivadest kõrtest ja on seestpoolt vooderdatud väheste jõhvide ja karvadega. Kurnas on 4–6 valkjat, hõredate tumedate laikudega muna. Pojad on pesas umbes kaks nädalat, nad lennuvõimestuvad juuli alguseks. [1][3]

Toitumine muuda

Nõmmekiur toitub peamiselt putukatest, väikestest tigudest ja röövikutest.[3]

Arvukus Eestis muuda

Nõmmekiur on Eestis kogu aeg olnud lokaalselt levinud. Kuni 1920. aastateni oli ta haruldase haudelinnuna levinud Harjumaal peamiselt Tallinna ümbruses, Saaremaal ja Petserimaal. 20. sajandi keskpaigaks laienes tema levila Hiiumaale, Pärnumaale, Virumaale ja Lõuna-Eesti sisemaale.[4]

Nõmmekiur on ka praegu siin haruldane, tema pesitsusaegset arvukust hinnatakse 10–30 paarile[5]. Mitmetes varasemates leiukohtades pole nõmmekiuru enam kohatud.

Arvukus on viimase paarikümne aastaga vähenenud. Eelmisel atlaseperioodil (1977–1982) kohati liiki sagedamini, siis leiti nõmmekiuru 31 ruudus.[1]

Nõmmekiur saabub Eestisse põhiliselt mai esimesel poolel, lahkub septembris-oktoobris.

Nõmmekiur on looduskaitse all.

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 Renno, O. Eesti linnuatlas, Tallinn Valgus 1993, lk 155
  2. Jonsson, L. Euroopa linnud, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000, lk 372
  3. 3,0 3,1 3,2 Rootsmäe, L., Veroman, H. Eesti laululinnud Tallinn Valgus 1974
  4. 4,0 4,1 Leibak, E., Lilleleht, V., Veromann, H. (eds). Birds of Estonia. Status, Distribution and Numbers. Estonian Academy Publishers, Tallinn 1994
  5. 5,0 5,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.

Välislingid muuda