Nõgeselised
Nõgeselised (Urticaceae) on taimesugukond roosilaadsete seltsist.
Nõgeselised | |
---|---|
Kõrvenõges (Urtica dioica) | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Roosilaadsed Rosales |
Sugukond |
Nõgeselised Urticaceae |
Kirjeldus muuda
Nõgeseliste sugukonda kuulub nii põõsaid, ronitaimi, rohttaimi kui ka mõned puud. Lehed on reeglina lihtlehed ning paljudel taimedel esinevad kõrvekarvad. Õied on ühesoolised ning levikuviisidest on kõige levinum tuultolmlemine.
Süstemaatika muuda
Traditsiooniliselt on sugukond paigutatud nõgeselaadsete seltsi, kuid uuemad süsteemid, APG II ja APG III, liigitavad nõgeselised roosilaadsete seltsi.
Nõgeseliste sugukonda kuulub umbes 2600 liiki, mis on erinevate süstemaatikate järgi jagatud 54-79 perekonnaks. Suurimad perekonnad on piilea (Pilea) (500 kuni 715 liiki), Elatostema (300 liiki), nõges (Urtica) (80 liiki) ja tsekroopia (Cecropia) (75 liiki).
Levila muuda
Nõgeseliste sugukonna esindajaid leiab kõikjal, välja arvatud polaaraladel.
Perekonnad muuda
- Aboriella
- Achudemia
- Archiboehmeria
- Astrothalamus
- Australina
- Boehmeria – bömeeria
- Cecropia – tsekroopia
- Chamabainia
- Coussapoa
- Cypholophus
- Debregeasia
- Dendrocnide – nõgespuu
- Didymodoxa
- Discocnide
- Droguetia
- Elatostema
- Forsskaolea
- Gesnouinia
- Gibbsia
- Girardinia
- Laportea – laportea
- Lecanthus
- Leucosyke
- Maoutia
- Meniscogyne
- Metatrophis
- Myriocarpa
- Nanocnide
- Neodistemon
- Neraudia
- Nothocnide
- Obetia
- Oreocnide
- Parietaria – juudinõges
- Pellionia
- Petelotiella
- Phenax
- Pilea
- Pipturus
- Pouzolzia
- Procris
- Rousselia
- Sarcochlamys
- Sarcopilea
- Soleirolia
- Touchardia
- Urera
- Urtica – nõges